Puit sobib ka niisketesse ruumidesse

Tiina Kolk 02. aprill 2007, 00:00

Puit loob oma ilusa värvi ja tekstuuriga interjööri hubasema õhkkonna ning tänu puidutöötlemise tehnoloogia arengule on avardunud tema kasutusvõimalused märgades ruumides.

Sisekujunduses võib termo-, liim-, vetthülgavat eksootilist tiikpuitu ning vineeri rakendada nii laes, seintel kui ka põrandatel, kuid sealjuures peab arvestama asjaoluga, et puidu suurimad vaenlased on niiskus ja ventilatsiooni puudumine.

Termopuit sobib hästi vannitoa põrandaks, on palja jala all soe ja mõnus materjal. Teine tuntum ja juba palju kasutust leidnud materjal on tiik. Niinimetatud laevatekipõrand on vastupidav ja hea materjal, mida võib kasutada isegi duši alusena. Vajab hooldust ja head kohtlemist, märgib disainer Ivi Piho.

Tema arvates võib vannitoas põhimõtteliselt kasutada igasugust puitu, kui seda töödelda spetsiaalsete lakkidega (paadilakk) või õlidega.

Liimpuit on väga vastupidav ja ka elastne materjal, mis koosneb tugeva liimiga kokkuliidetud mitmest 40-50 millimeetrilaiusest puitelemendist (lamelllist).

Sellega vähendatakse niiskuse muutumisest tulenevat puidu deformeerumist. Liimpuidu esteetiline välimus, iga detaili kordumatus muudab ta võluvaks materjaliks, mida kasutatakse lisaks mööblitööstusele ka siseseinte, lagede kujunduses, aknalaudade, trepiastme jm materjalina. Liimpuitplaate valmistatakse erinevas kvaliteediklassis - mille määravaks teguriks on ka puidus leiduvate oksakohtade arv.

Liimpuidust aknaraamid ja -lauad on igati ilmastikukindlad: temperatuuri muutudes nad ei deformeeru. Ei paisu niiskel ja soojal perioodil ega tõmba kokku külmal ajal, nendib sisearhitekt Ivi-Els Schneider.

"Kui hoone interjööris eksponeeritakse ehedalt liimpuittalasid, siis tasuks kaaluda näiteks köögi töötasapindade, riiulite või vannitoamööbli valmistamist samuti liimpuitplaadist, et kõik oleks ühtemoodi ja sobiks omavahel kokku," annab ta nõu.

Kogu maailmas on tuntud ja hinnatud tiikpuu - kõva, erakordselt vastupidav õli- ja ränirikas ilusa toimega kollakaspruun vetthülgav väärispuit.

"Põrandale, mis puutub kokku otsese veega, sobib tiikpuidust valmistatud kummimastiksist vaheribadega põrand. Tehnoloogia ja idee sarnaneb laevatekkide traditsiooniliste katetega, sellepärast kutsutakse taolist põrandat ka laevatekiks või teak marine'iks," sõnab Ruutmeetri salongi juhataja Maria Gavrilova.

Vannitubadesse paigaldatakse enamasti õhemad ja kitsamad lauad, et põrandaküte ilma suuremate soojakadudeta põranda sooja hoiaks ja tihedad kummifaasid märjal põrandal libisemist takistaks.

Aluspind, kuhu lauad liimitakse, peab olema sile ja tasane ning ehitatud kaldega, et vesi puidu pinnalt korralikult ära jookseks. Lauad liimitakse vastupidava painduvaks jääva liimiga, mis võimaldab puidul pisut mängida. Kui liim on kuivanud, täidetakse laudade vahele jäänud faasid kummimastiksiga, lastakse sel kuivada ning lihvitakse kogu põrand üle.

Mastiksiriba tõmmatakse ka seina äärde muidu puitpõrandale kohustuslike liistude asemele ning sellega ääristatakse trapi ääred. Lõppviimistluse saab põrand õlitamisega, mis toob välja tiikpuu loomuliku tooni. Õlitamine kaitseb puitu ja säilitab selle hea väljanägemise ja värvi paljudeks aastateks. "Soovitame kasutada ainult spetsiaalselt eksootilistele puitudele mõeldud õlisid või õlivahasid, kuna eksootilised puiduliigid on väga tihedad ega pruugi paksema konsistentsiga õlisid sisse imada. Sel põhjusel ei saa kasutada ka tiikpuu toonimiseks toonõlisid, kuna need ei imendu tihedasse puitu ning põranda pind jääb naksuma," kõneleb Gavrilova.

Termopuit on suhteliselt uus materjal, tööstuslikult hakati seda valmistama 1990. aastatel.

Puidu termiline töötlemine toimub temperatuuril 170-230 kraadi veeauruga ning protsessi käigus ei lisata puidule mitte mingeid kemikaale. Temperatuur sõltub töödeldava puidu liigist ja sellest, mis tulemust soovitakse saavutada.

Termotöötlus muudab jäädavalt puidu struktuuri. Materjal "karastub", muutub kergemaks ning stabiilsemaks ega mängi niiskuse käes nii palju ega ole nii vastuvõtlik mädanikele, hallitustele ja niiskuskahjustustele kui tavaline puit, kommenteerib OÜ Tre Timber müügijuht Urmet Lokotar.

Saunas ja mujal kõrge temperatuuriga keskkonnas saab näiteks muretult kasutada termotöödeldud okaspuitu, mis siiamaani tekitas ebameeldivusi rohke vaigu pärast. Termopuidus on seda vähe ja ühtlase kontsentratsiooniga kogu puidu ulatuses, mis muudab

selle peaaegu märkamatuks.

Lehtpuidu kasutamisel niisketes ruumides on oluline argument tema muudatused vedelike imamisvõimes. Tasakaaluniiskus väheneb 10-50% ja niiskusdeformatsioonid vähenevad 30-90%, selgitab müügijuht.

Vastavalt termotöötluse temperatuurile, muutub puidu värvus heledast kuni tumepruunini kogu puidu ulatuses.

Termopuidu stabiilsust hindab kõrgelt ka Ivi-Els Schneider. "See on samaväärne märgade ruumide põrandamaterjal kui tiikpuit. Ma olen paljudesse vannitubadesse ja saunadesse projekteerinud termopuitpõrandad, sest teda võib põrandakütte peale panna."

Nägusa faktuuri ja väga omapärase värvitooniga termopuitu võib kasutada põranda-, seina- ja laematerjalina, temast võib valmistada mööblit, uksi jms. Lokotari sõnul on niisketes ruumides termopuitpindu kavalam õlitada naturaalsete õlidega, vigastatud lakikihti tekkinud mikropragudesse tungib niiskus, mis soodustab hallituse teket. Termotöötlus sobib kõikidele puuliikidele (põhiliselt valmistatakse termopuitu männist, aga ka kuusest, kasest, haavast, lepast) ja saadud materjal on omadustelt võrdväärne troopiliste puuliikidega.

Viimasel paaril aastal on kasevineerist kujunenud väga populaarne materjal, mida kasutatakse nii siseviimistluses disainielemendina kui ka valmistatakse sellest mööblit, lausub Klavise müügijuht Rainis Saar.

"Kordse vineeri võlu on see, et tal on triibulised servad," tunnustab Schneider. Vineer on pigem kuivade ruumide materjal. Vannituppa või kööki sobib temast valmistatud mööbel, mida peab kordi õlitatama või töötlema veekindla lakiga, arutleb ta.

Saar selgitab, et eristataksegi sisetingimustes ja niisketes oludes kasutatavat vineeri. Kõige lihtsam moodus nende vahel vahet tegemisel on vaadata vineeriliimi värvust. "Kui spoonikihtide vahel on tume kitsas triip, on tegemist niiskuskindla vineeriga, aga kui valge liim, siis sobib vineer kasutamiseks ainult kuivades ruumides," sedastab ta.

Niiskuskindel liim tagab, et spoonikihid ei tule omavahel lahti. Küll aga ohustab vineeri spoonikihtide paisumist lõigatud serv, mistõttu lõigatud servi peab kindlasti niiskuse eest kaitsva vahendiga töötlema.

OÜ Klavis on valmistanud nii köögi- kui ka vannitoamööblit. Igasuguste materjalist tulenevate probleemide vältimiseks kasutakse nende tootmiseks eranditult niiskuskindlat kasevineeri, mida viimistletakse Tikkurila peitside ja lakkidega. Peitsitult ja lakitult võib kasevineeri joonistada tõeliselt kauneid mustreid.

Köögimööbli valmistamisel kasutab OÜ Klavis karkassis veekindlat kasevineeri (seda pole tarvis eraldi viimistleda ning nõnda saame kokku hoida viimistlusmaterjali kulu arvel), nähtavale jäävates osades aga niiskuskindlat kasevineeri. Töötasapinnaks Saar vineeri ei soovita. "Kasevineer ise on küll tugev, aga me pole veel leidnud nii tugevat puidukaitsevahendit, mis asendaks plastkattega töötasapindu," arutleb ta.

Põrandakütet saab puidust põrandale alla panna õhemate vannitoas kasutatavate laudade puhul.

Tegelikult on põrandaküte vannitoas isegi soovitatav, kuna sel juhul on põrand soe ja puit saab vahepeal kuivaks ja liigniiskusest n-ö puhata.

Puidukihi paksus põrandakütte puhul on alla 1 cm, mis võimaldab soojusel puidust ilma liigsete kadudeta välja tulla.

Meeles tuleks pidada aga üldist puitpõranda ja põrandakütte suhet - puidu pinnatemperatuur ei tohiks olla üle 27 kraadi.

Kuigi tiikpuu on väga vastupidav puiduliik, mõjutab kõrgemal temperatuuril "küpsetamine" põranda vastupidavust ja head väljanägemist pikas perspektiivis siiski. Kui teak marine paigaldatakse põrandaküttega aluspinnale, tuleb põrandaküte vähemalt kaks ööpäeva enne paigaldustööde alustamist välja lülitada.

Põrandaküte sisse lülitamine toimub astmeliselt, mis tähendab 5 7C ööpäevas.

Põrandat tuleb regulaarselt puhastada nagu iga tavalist põrandat.

Pesuks soovitame kasutada spetsiaalseid puitpõrandapesuks sobilikke pesuvahendeid. Kaks-kolm korda aastas tuleks vannitoa põrand ka vastavalt vajadusele üle õlitada.

Õlitamine kaitseb puitu ja säilitab selle hea väljanägemise ja värvi paljudeks aastateks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing