Puurkaevusid on soodsam rajada mitme maja peale

Võimalusel tuleks oma majapidamine lülitada olemasolevasse asula veevõrku või ühineda lähinaabrite veevarustussüsteemiga. Paljudel juhtudel on aga puurkaevu vesi majapidamise ainus võimalik veeallikas, sest paljudes piirkondades ei sobi geoloogilised tingimused salvkaevu rajamiseks ning joogikõlbliku vee saamine pinnaveest on tülikas ja kulukas.

Puurkaevu rajama asudes tuleb kohalikust keskkonnateenistusest taotleda luba ja kooskõlastada loodava puurkaevu asukoht. Esimese käiguna peaks täitma taotluse veehaarde puurkaevu projekteerimiseks, milles muu hulgas tuleb määratleda vee kasutamise otstarve ning vajalik veehulk: kuupmeeter ööpäevas või kuupmeeter tunnis (enamasti kehtib siin reegel 1 m3 majapidamise kohta ööpäevas). Täidetud taotlus tuleb viia koos krundi plaaniga (mõõdus 1:500-1:2000) kohalikku keskkonnateenistusse.

Kui taotlusele on vastatud positiivselt, siis järgmise sammuna tuleb keskkonnateenistuse vastus ning krundiplaan toimetada puurkaevude projekteerimisega tegelevale ettevõttele.

Puurkaevu rajamine on litsentsi nõudev tegevusala, mis tähendab, et puurkaevusid tohivad projekteerida ja puurida vaid selleks litsentsi omavad isikud.

OÜ Balrock juhatuse esimehe Kalle Alasi sõnul on viimaste aastate trend ühisveevärgi puurkaevude rajamine elamuehituse arenduspiirkondadele, mis jäävad linna ühisveevärgi ulatusest eemale. "Puurkaevu rajamine ühisveevärgi tarbeks (nn mitme maja peale) on nii rajamise kui ka hilisema ekspluatatsiooni kulude osas soodsaim: ühe vee ühiku tootmine on odavam ja ka vesi on üldjuhul parem, kui vesi kaevus vahetub kiiremini."

Puurkaevu rajamise puhul ei ole võimalik rääkida ühtsest meetrihinnast, sest see võib erineda kordades sõltuvalt kaevu asukohast ja läbimõõdust.

"Puurkaevu rajamise hinnast rääkides võib selle töö tõepoolest liigitada kallite hulka, seda eelkõige põhjusel, et lõviosa kuludest moodustavad kulud kütustele, metallile (manteltorud) ja tööjõule," kirjeldab Alasi.

"Kõik nimetatud osad on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Hind sõltub suuresti sellest, millise veekoguse peab puurkaev tagama ja milline on geoloogiline läbilõige punktis, kuhu puurkaev tuleb. Soovitav vee kogus määrab ära puuritava augu ja manteltorude läbimõõdu, mida suuremad need on, seda kallim tuleb lõpphind. Geoloogiline ehitus on aga väikeses Eestis niivõrd vahelduv, et kaevu asukoht võib hinda mõjutada lausa kordades."

Seda, et puurkaevude rajajatel tööpuudust pole, tõdeb ka nelikümmend aastat puurimisega tegelenud Albert Aarna Keilas tegutsevast firmast Eridania. "Pigem on raske leida häid töötajaid, sest seda ametit praegu meil ei õpetata ja Venemaale noori õppima saata on kulukas," räägib ta.

Kulukas on kindlasti ka puurkaevu rajamine. "Rohkem rajatakse puurkaeve uutesse arenduspiirkondadesse, kus kaevu rajamine jaguneb tavaliselt kogu hoonestuse peale ega kujune nii ühele majaomanikule ületamatult kulukaks," selgitab Aarna.

"Meie kodulehel on olemas hinnakalkulaator, kuhu vajalikud andmed sisestades saame kliendile nädala jooksul teha omapoolse hinnapakkumise. Aga üldiselt jääb hinnaklass vahemikku 1500-6000 krooni ühe puurkaevu meetri eest. Kõik oleneb sügavusest, kasutatud materjalidest ja sellest, millisest kihist on võimalik vett võtta," lisab ta.

Aarna ütlust mööda saab puurkaevu omanik pärast tööde valmimist koos lepinguga ka garantii, mis tagab talle kümneks aastaks töötegija süül tekkinud vigade kõrvaldamise kahe nädala jooksul.

Kasutult seisvad, amortiseerunud või muul põhjusel mittevajalikud puurkaevud tuleb likvideerida (tampoonida).

See on puurkaevu omaniku või haldaja kohustus. Likvideerimist võib läbi viia vaid litsentseeritud isik. Puurkaevu on võimalik ka konserveerida, et see hiljem uuesti kasutusele võtta (mittekasutuses oleval ajal on puurkaev reostuse eest kaitstud).

Kui olete märganud lähiümbruses mõnda hüljatud või pikalt kasutuseta seisnud puurkaevu, tuleks sellest teatada kohalikku keskkonnateenistusse.

Puurkaevust saadava vee kvaliteedi osas on vähemalt üldine keemiline koostis pea alati ette teada.

Samas võib esineda ka kõrvalekaldeid eeldatavast koostisest, seda tavaliselt just esimese, maapinnale kõige lähemal lasuva veekihi osas.

Sügavamate veekihtide kvaliteet on üldjuhul stabiilsem.

Tavaliselt kõlbab vesi ka juua, kuid kuna seoses Euroopa Liiduga kehtivad ka meil üsna ranged nõuded joogivee kvaliteedile, siis on täiesti igapäevane, et maa seest väljapumbatav vesi joogivee kvaliteedinõuetele ei vasta ja seda tuleb töödelda veepuhastusseadmetega.

Kõige sagedasemad elemendid, mille sisaldus üle normi kipub olema, on raud, mangaan ja fluor.

Kuna Eesti on geoloogiliselt väga hästi uuritud maa, siis tavaliselt enne puurkaevu rajamist pinnase ja vee kvaliteedi uuringuid ei tehta. Seda just kulude kokkuhoiu pärast.

Vastavat informatsiooni on piisavalt ja puurkaevu olulised parameetrid (sügavus, läbimõõt, tootlikkus, eeldatav vee kvaliteet) määratakse puurkaevu projektis.

Autor: Kaili Laansalu