Redeliga pääseb ohutult tööle ka plekk-katusele

Erki Loigom 02. aprill 2007, 00:00

Tänapäevastele katustele langeb osaks palju rohkem kohustusi ja ülesandeid, kui vaid kaitsmine sademete ja ilmastikumõjude eest. Katusest tuleb välja mitmesuguseid tehnovõrke: suitsukorstnad, ventilaatorid, ventilatsioonikorstnad, antennid, katuseaknad jms.

Kõik need lisatarvikud nõuavad katusekatete tootjatelt ja eriti nende paigaldajatelt suurt kogemust - katusesse tuleb teha ava ja see tuleb ka ilmastikukindlalt sulgeda.

Kui vajalik kogus funktsionaalsust lisavaid tarvikuid on paigaldatud, tuleb mõelda ka nende hooldusele. Enamasti kipuvad Põhjamaades ja meil levinud katused olema viilkatused ja seetõttu on vaja abivahendeid kaldpinnal käimiseks. Siinkohal tulevad appi katuseredelid ja käiguteed. Peatume nendel tsingitud terasest valmistatud toodetel nüüd ka veidi pikemalt.

Katuseredel saab alguse juba seinalt, kuhu kinnitatakse vertikaalne redeliraam vastavalt räästa kõrgusele maapinnast.

Redel ei pea algama maapinnast, ühiskondlikel hoonetel kasutatakse lausa redeleid, mis algavad selliselt kõrguselt, kuhu soovimatu külaline ei ulatagi. Eramajadel on soovitav siiski redeliga alustada astumiseks mugavalt kõrguselt.

Redel on üle räästa ulatuvate kaartega ja kinnitatakse sõltuvalt katusekattest. Profiilsetel teraskatustel kas kruvidega või valtskatuse korral spetsiaalsete klambritega. Redeli peamine ülesanne on tagada turvaline juurdepääs katusele, korstna või muude katusetarvikute juurde. Kõrgemate räästaste korral on võimalik tellida ka turvavarustust - seljakaared, köied jms.

Turvalisusest lähtudes tuleb leida redelile katusel ka võimalikult sobiv asukoht. Katusele võib paigaldada ka mitu redelit. Katuseredel ei pea ulatuma harjani, kuigi see on soovitav, siis on teda hea kinnitada harjapleki alla. Redel kinnitub katusele kruvide või valtskatuse puhul asjakohaste klambritega.

Redelit ei ole mõtet panna katustele kaldega alla 15 kraadi. Sellisel juhul on juba mugavam liikuda katusekattel. Ärge unustage jalga tõmbamast kummitallaga jalanõusid! Madala kalde puhul piisab vaid seinaredelist. Samuti ei ole sellise kalde puhul vajalik kasutada käiguteid. Järsema kalde korral on need siiski omal kohal.

Käigutee ülesanne on tekitada korstna (vm hooldustvajava detaili) juurde turvaline horisontaalne pind. Enamjaolt on käiguteed müügil kolmemeetriste moodulitena, mida saab vajadusel lõigata ja jätkata. Siinkohal tuleb kasutada u 1,5 m sammuga spetsiaalseid kinniteid, mida müüakse eri profiilidele kõigis värvitoonides.

Kinniti võimaldab käiguteed muuta horisontaalseks kuni katuse kaldeni 60 kraadi. Üle selle on katusele pääsemiseks soovitatav kasutada juba katuseluuke või aknaid.

Eespool peatusime korraks ka katuseavade hulgal. Igasuguste avade tegemisel tasub olla ettevaatlik ja pigem üritada katuselepääs lahendada väljastpoolt. See väldib võimalikke vihmavee või lumesulamisvee sissetungimisi. Mida madalam kalle, seda kriitilisemalt tuleb luukide ja läbiviikude paigaldamisesse suhtuda.

Igasugune sademete räästasse voolamist takistav detail korjab hästi lund ja sodi, mis katusel sulades üritab leida teed maapinnale kõige lähemat teed pidi. Tihtipeale võib see olla teekond läbi luukide ja läbiviikude pööningu või eluruumide kaudu.

Katuseredelid ja käiguteed on kasutatavad peaaegu kõikide katusekatete korral. Vanadel eterniitkatustel siiski nende rabeduse tõttu mitte. Erinevad on kinnituslahendused, mistõttu soovib tarvikute tarnija teada kliendi katusekatte tüüpi (kivikatus, teraskatus, rullmaterjalid vm), lahendus on olemas peaaegu alati.

Peale redelite ja sildade aitavad katuseid funktsionaalsemaks muuta näiteks katuseaknad, lumetõkked, korstnamütsid, antennide läbiviigud.

Soomes reguleerib selliste toodete kasutamist seadus ja seetõttu võime näha väga detailiderohkeid katuseid ka eramajade rajoonides. Eestis on selleni veel pikk maa minna, kuid vähemalt tuleks selleks valmistuda juba praegu, seda me olemegi üritanud teha.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing