Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toataimed vajavad kevadel hoolt
Selleks et ka toataimed kevadel end meie kodudes paremini tunneksid, tasuks jälgida mõningaid lihtsaid reegleid.
Jälgige hoolikalt, et toataimede lehed ei oleks kaetud tolmukorraga. Eriti tundlikud on laiade lehtedega taimed - lõhnav draakonipuu, kummi-viigipuu, lüüra-viigipuu, tääkliilia, kalasabapalm jne. Tolm ummistab lehtede poorid ja takistab taimele fotosünteesimiseks vajaliku valgusehulga kättesaamist.
Ideaalis tuleks lehti tolmust puhastada igal nädalal. Puhastamiseks kasutatakse pehmet lappi ja leiget vett, millesse võib lisada ka natuke taimekaitseseepi.
Kui olete harjunud oma taimi regulaarselt kastma, näiteks iga nädala laupäeval, ja jätkate seda ka talvel, võib tulemuseks olla ülekastmine. Ülekastetud taimedel hakkavad lehed tavaliselt kolletuma, lõhnaval draakonipuul tekivad lisaks ka lehe keskele kuivad ümarad laigud.
Enne iga kastmist tuleks kindlasti jälgida, et mullapind on pealt tahenenud.
Talveperioodil on taimed puhkeolekus ja tarbivad oluliselt vähem vett kui kasvuperioodil. Ülekastetud taime on vahel õiget esmaabi andes võimalik päästa - võtke taim juurepalliga potist välja, eemaldage juurte ümbert liigniiske muld ja asendage see kuiva substraadiga.
Päike muutub intensiivseks juba veebruari teises pooles. Nii, nagu õues kasvavad okaspuuvormid, vajavad ka ida- ja lõunapoolsel aknalaual kasvavad toataimed siis valgustingimuste järsu muutumisega kohanemisel abistavat kätt.
Aknalauataimi tuleks ereda päikese eest kaitsta varjutuskangaga.
Kevadiste hooldustööde alla kuulub ka ümberistutamine. Ümberistutamist vajab taim, mille juured on potis tihedalt läbi kasvanud. Uus ümbrispott ei tohiks olla liiga suur - piisab, kui valite selle ühe numbri võrra suurema, nii et juurepalli ja potiserva vahele jääb paari sõrme laiune serv mullale. Muld tuleb kihiti tihedalt kinni vajutada.
Alates märtsist, osal taimedel ka aprillist, tuleks vastavalt taime vajadusele hakata kastmisveele lisama vedelväetist või torgata potti väetisepulk.
Toalilleharrastuse ajalugu ulatub kaugesse keskaega.
Potilillede kasvatamine toas sai alguse eelkõige järsu aastaaegade vaheldumisega aladel, kus sel viisil sai võimalikuks vahetu suhtlemine loodusega ka talvekuudel. Aegade jooksul oleme toalillede kasvatamise kombe niivõrd omaks võtnud, et ei kujuta hästi ette kodu või tööruumi, kus neid ei oleks, mõtiskleb Virve Roost raamatu sissejuhatuses.
Ta on portreteerimiseks valinud 101 väga erinevat toataime - paljusid neist on põlvest põlve kasvatatud, osa moodsatest on aga alles meie lillepoodidesse jõudnud. Raamatu lõpuosas peatub autor taime elutegevust mõjutavatel asjaoludel, toataimede kasvunõuetel ja hooldusvõtetel.
Autor: Loona Põtter