Vähetuntud maaküte

Teet Reier 02. aprill 2007, 00:00

Et investeeringu hind maakütte paigaldamisel (u 150 000 krooni 150ruutmeetrise maja puhul) on endiselt paljude arvates liiga kõrge, siis valitakse tavaliselt mõni soodsam variant, näiteks pelleti- või elektriküte.

Samuti tundub kohati, et maakütte puhul on tegu mingi salapärase kütteliigiga, mille kohta liigub rahvasuus igasuguseid müüte, alates sellest, et maakütte kollektori paigaldamine aeda võtab pinnasest ära soojuse ja kevad saabub sinna hiljem, ning lõpetades sellega, et selle kütteliigiga ei olegi võimalik maja soojaks saada.

Et nende küsimuste kallal mitte pikalt juurelda, otsustasin, et lihtsam on minna oma murega spetsialisti jutule. Nii saamegi alljärgnevalt lugeda ABC Kliima juhataja Priit Pärna kommentaare maasoojuspumpade arengu kohta.

Kommenteerib ABC Kliima juhataja Priit Pärn.

Mis on muutunud võrreldes selle ajaga, kui esimesed maasoojuspumbad Eestisse jõudsid? Tehniline tase, võimalused, ökonoomsus jne?

Muutunud on paljugi. Seadmed on tehniliselt palju täiustunud ja muutunud veelgi ökonoomsemaks. Näiteks praegu on müügil juba täiesti uue põlvkonna invertertehnikaga seadmed. See tähendab veelgi suuremat kokkuhoidu, sest tegemist on pumpadega, mis sobivad kõigile hoonetele, mille soojatarve jääb vahemikku 4-17 kW. Varem oli tarvis osta soojuspump täpselt vastavalt soojatarbele.

Invertertehnika muudab elektrikasseti olemasolu ehk siis elektriga lisakütmise vajaduse olematuks. Soojuspump reguleerib oma võimsust vastavalt küttevajadusele, töötades soojematel ilmadel minimaalse koormusega, aga samas soojendades vajalikul hulgal tarbevett.

Samuti on inverterpumbaga võimalik kasutada nii madalamat temperatuuri nõudvat põrandakütet kui ka kõrgemat kuumust vajavat keskküttesüsteemi.

Praegu arvestatakse soojuspumba elueaks kuni kolmkümmend aastat ja kompressori tööajaks vähemalt viisteist aastat.

Kas on mingid rusikareeglid, mis peaksid olema täidetud, enne kui otsustada maasoojuspumba kasuks?

Kohe võiks öelda, et mida suurema pinnaga hoone, seda rutem tasub maakütte paigaldamine ennast ära. 100 m2 suuruse elamu puhul on maakütte tasuvusaeg loomulikult pikk, aga alates 150-200 ruutmeetrist peaks see olema neli kuni kaheksa aastat. Siin on loomulikult palju tegureid, mis seda mõjutavad.

Tähtsad on ka maja soojustus, akende pinnasuurus jne. Ja loomulikult ka õige võimsusega soojuspumba valik.

Üldjuhul tuleks ühe köetava ruutmeetri kohta paigaldada kolm meetrit maakollektorit. See tähendab, et 150 m2 maja maakollektor tuleks teha umbes 450 meetrit pikk, mis nõuab 540 m2 suurust maatükki.

Samuti olen praktika põhjal aru saanud, et parima tulemuse saab meetri sügavusele paigaldatud torustikuga. Ka ei tohi torustik olla maha pandud liiga tihedalt, torude vahe pinnases peaks olema vähemalt meeter.

Maasoojuse kasutamine: põrandaküte, tarbevesi, kas midagi veel?

Võimalusi on palju, seadmeid saab valida kompaktseid, ehk juba koos tarbeveeboileriga, juhul kui veevajadus on väiksem, või siis eraldi boileriga, kui vajatakse tarbevett rohkem. Ühele inimesele peaks arvestama vähemalt 25 liitrit.

Samuti annab maakütte soojuspumbaga ära kasutada õhusoojust suunates väljaimetava õhu soojuse omakorda soojuspumba temperatuuri tõstmiseks.

Kui palju paigaldatakse Eestis maakütteseadmeid? Juhul kui muidugi on võimalik teha mingit statistikat?

Vastab Eesti Soojuspumba Liidu tegevdirektor Jüri Miks: kui aastatel 1993-1998 oli maaküttesoojuspumba müük marginaalne ja müüdi umbes 50 soojuspumpa, siis aastal 2004 müüdi neid juba 440 ehk siis kümme korda rohkem. Andmed pole ka päris objektiivsed, sest mitte kõik soojuspumpade müüjad ei kuulu liitu.

Kui tõene on väide, et Eestis on maakütte kasutamine ebaefektiivne meie geoloogiliste tingimuste tõttu, kuna maa seesmise soojuse tulek maapinnale on raskendatud?

Arvan et see väide ei saa olla tõene, kuna maasoojuspump ammutab oma soojuse ju pinnasest, mida mõjutab päikeseenergia, mitte maapõuest tulevast soojusest.

Kõige efektiivsem oleks kollektor paigaldada vette, aga meil on seda väga raske teha, sest on vaja mitmesuguseid kooskõlastusi ja samuti on veekogus kollektori vigastusoht palju suurem kui maa sees. Kollektori paigaldamine selleks rajatavasse puurkaevu langeb aga üldjuhul ära liig suure kulu tõttu, puurimistööd maksaksid üle paarisaja tuhande krooni.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing