Uudised
3. aprill 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Intellektuaalne omand üritusturunduses

Paljud head ideed, mis tunduvad originaalsed ja unikaalsed, hõljuvad õhus. Nad on lihtsad ja samas geniaalsed. Juhuse valik, kes esimesena selle idee üles nopib, formuleerib, talle kuju annab ja enda näo järgi omaks nimetab. Esimesel on see õigus. Autori õigus.

Klientidele meeldib sõna "innovatsioon" täpselt sama palju kui firmadele, kes seda esimestele pakkuma peaksid. Lahtiseletatult tähendab see uusi ideid, originaalset lähenemist ning uudseid ja originaalseid lahendusi. Alati on hea teada, et said lahenduse, mida keegi varem sinu konkurentidest pole näinud, ideed, mida varem pole pakutud ning lahendused, mis on ennenägematud.

Tõsi, alati ei pruugi uued ja väärt ideed päriselus toimida, kuid alati tasub neid proovida. See annab märku nii kliendi julgusest kui ka idee pakkuja tasemest ning potentsiaalist.

Uute ideedega peab kogu aeg olema ettevaatlik, sest nii nagu paljudes teistes sarnastes valdkondades, on ka üritusturunduses iga uus idee kulla hinnaga - sel on olemas nii rahaliselt kui ka intellektuaalselt mõõdetav väärtus. Ja edaspidine on juba usalduse küsimus, kuidas ideega edasi toimetatakse.

Võtame näiteks konkursi korraldamise, kus osaleb 5 üritusturundusfirmat. Tegelikult on see tohutu intellektuaalne kapital, mis korraga oma käsutusse saadakse. Hästi - võidab üks, kuid kliendile meeldivad mõned mõtted ka teiste pakkumistest, mida ta kasutada soovib. Kuidas siis sel juhul käituda?

Korrektne oleks ideede eest tasuda - keegi ei soovi mõtteid välja käia tasuta. Et tasulist pakkumist siiski haruharva rakendatakse, näitab suhtumist: ideed on justkui eikellegi omand, mida küsimise peale justkui varrukast raputatakse - see nüüd ka mõni vaev! No kuulge.

Kui palju ideid tegelikult konkursside kaudu varastatakse, ei tea keegi, kuid sageli jääb suhu mõru maik, kui kusagil enda vaevaga ponnistatud lahendust juba kasutatuna näed. Kindlasti on vaja siin regulatsioone ja korrektseid seadusi, mis valdkonda kaitseksid. Tasuta tehtud tööd ei soovi keegi teha.

Positiivse sammuna loodi kaks aastat tagasi üritusturundusfirmade liit (ÜTAL), kes valdkonda korrastama, suunama ja harima peaks. Tänaseks on läbi viidud üks mahukas uuring turu situatsiooni kohta, korraldatud üritusturundusseminar ning üllitatud raamat "Firmapidu" - viimased kaks koostöös Äripäevaga.

Aga tagasi ideede juurde. Igas valdkonnas mõjub kvaliteedile hästi, kui jäädakse oma liistude juurde. Üritusturundust peetakse mõnel pool veel tänini nn pehmeks valdkonnaks, millesse väga tõsiselt ei suhtuta. Asi see siis üritus või pidu korraldada on! Aga on, kui soovitakse maksimaalset ja head tulemust.

Üheks heaks näiteks on Event Mastersi ellu kutsutud ja teostatud idee, mida oleme nimetanud kumumiseks. See on põnev seiklus- ja mõttemäng, mis toimub Eesti Kunstimuuseumi peahoones Kumus ja meenutab oma sisult veidi romaanist "Da Vinci kood" tuttavat detektiivitegevust.

Kindel on see, et kumumine pole laiadele massidele mõeldud tegevus, vaid pigem personaalne meelelahutus, mida kliendil endal on ehk raske ja keeruline välja mõelda ning teostada.

Lihtsad asjad töötavad. Ideid võib olla õhus palju. Ole vaid neile avatud, tunne õige ära ning tee ära - nii lihtne see ongi. Kliendi jaoks. Köögipoolt ta ei näe - kui palju ideekoosolekuid, aega ja vaimujõudu millegi peale on kulutatud. See ongi intellektuaalne omand, mille eest raha küsitakse. See ei peaks tekitama küsimusi ega segadust, mille eest raha küll tahetakse.

Kui soovite midagi eksklusiivset, siis tellige originaallahendus.

Autor: Valdo Jahilo