Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turundusürituse korraldamise valu ja võlu

Helen Sulg 03. aprill 2007, 23:00

Et aimu saada, mida kõike tuleb ühe ürituse ettevalmistamisel teha, lubas Avo Hein nii-öelda töövarjul oma toimetusi jälgida.

Tähelepanu köitis tema põhjalikkus pisiasjades, hea planeerimisoskus ja tugev närvikava ning tubli annus loovust ja fanatismi.

Loomulikult ei alga ürituse korraldamine peo toimumise päeval. Avo tegemised olid luubi all siiski pärastlõuna jooksul vahetult enne lõhnaesitlust.

"On projekte, mille ettevalmistamine hakkab aasta, vahel ka kaks, varem. On ka neid, mis saab esimesest kliendikohtumisest kuu ajaga "kaante vahele". Keskmiselt kestab ühe ürituse ettevalmistusperiood umbes 5-6 kuud, vahel saab ka 3-4 kuuga kõik paika," annab Avo aimu, kui pikalt ette peaks enne suurema vastuvõtu toimumist korraldajaga ühendust võtma.

"Tutvusin Chaneli materjalidega, Coco Chaneli elulooga, varasemate toodetega, antud lõhnade varasemate versioonidega, koostistega. Tegu on täitsa uue kliendiga, nii et vastutus on sedavõrd suurem."

Esitluse alguseni on aega neli tundi ja puuduvad neli taustaelementi - valgus, heli, dekoratsioonid ja söök.

Astun kultuuripalee-hõngulise Tallinna vana lennujaama hoone saali. Esialgu on raske siia ruumi midagi nii elegantselt suursugust ja samas askeetlikku, kui on Chaneli kaubamärgiga seonduv, tunnet kujutada.

Ruumi kahe terass-rõdu vahele on paigutatud suur ekraan, seda ümbritsevad minikraanasid meenutavad metallist raamid.

Nurgas sasib suurte kangahunnikute kallal Merle Kannus, kes on oma abikaasa ja puusal süles laliseva pisipojaga tulnud ruumi kaunistama. Kangaste lagedesse riputamine ning treppide käsitugede külge kinnitamine toimub kiirelt ning vaikselt.

Tunda on, et tegelikult toimub kõik juba enne siia saabumist täpselt läbi mõeldud plaani järgi. "Selle maja oht ja hirm on heli. Soovitasin kangaid, et poleks kaja," tunnistab Avo ruumis ringi liikudes ja ruumikunstnikega riide paigutusele viimast lihvi andes. Ta on justkui ürituse süda - astub kohe maja uksel vastu kõigile ürituse ettevalmistusse kaasatutele, täpsustab kiirelt tööga seotud detaile, kellaaegu ning otsib kiireid lahendusi, kui mõni takistus ürituse kinni kiiluda ähvardab.

Valgustajad lahkuvad, saabuvad toitlustajad firmast Fee. Avo parem käsi, assistent Margit naerab: "Hea on alati toitlustusteenuse pakkujate meeskonnatööd jälgida - kõik liigub nii õlitatult, igal lülil on täpselt oma roll ja tegevuse järjestus teada."

Kiirelt moodustavad mehed keti, annavad käest kätte veini ja toidukaste, hoogsalt veerevad tuppa pidulaudade ümarad plaadid.

Avo on ametis laudade paigutuse kooskõlastamisega. Saan vahepeal käe valgeks keskkooli kõrvalt taskuraha teeniva Ristoga kohvitasse lauale ladudes. Meil õnnestub kuidagi veidi rappa minna tasside paigutuse ja arvutustega - eesmärk on katta peegelpildis identne laud ruumi teises otsas asuva lauaga. Appi tuleb vanem kolleeg Janno, kes on Fees kauem töötanud.

"Oota, need ei ole kohvilusikad, kas siin on mingi varustajate viga? Need peavad sinna lauda minema," kuulen kedagi hõikamas.

Ja siis mõni aeg hiljem Avot helistamas: "Paavo, millal riideteema korda saab, kas ikka nii, nagu kokku leppisime? Jah, väga hea!"

Kui pärin Avo telefonikõnede järele, tunnistab ta: "Tunnen vahel isegi, et tüütan - helistan, meilin ja küsin mitu korda üle, kas iga üks sai aru, kus ta olema peab, mis kell, mis peab seljas olema."

Saabub videomees Ain ning umbes kümme minutit hiljem hakkavad ekraanil jooksma videoklipid moedemonstratsioonist ja Chaneli ajaloost.

"See on üks õhtu maiuspaladest - ürituse lõpus näidatakse suurel ekraanil moedemonstratsiooni. Ja külalised saavad kaasa väikese kingituse - lõhnatestrid ja šampanja," valgustab Avo (vasakul) mind eelseisva õhtu hetkedest.

Uksest poetub üksteise järel sisse lapsi koos emade-isadega, samuti naisterahvas lillekuhilaga.

Saabuvad priimabaleriin Kaie Kõrb, tema abikaasa Viesturs Jansons ning nende kaks veidi vanemat õpilast. Külalised näevad lõhna esitluseks kujundatud etteastet.

Ise olen asunud Avo abilise Margitiga kingipakke komplekteerima. Ruumi on hiilinud kerge elevus.

"See on müüt, et üritusturundaja ostmine on vaid rikaste lõbu. 70-100 inimesele mõeldud üritus läheb inimese kohta maksma kuni 2000 krooni. 250-350 inimese puhul võib see olla 800-1300 krooni inimese kohta," kuulen Avolt.

Avole meenub üks naljakas seik siinsamas lennujaama saalis toimunud peost. Nimelt korraldati üritus stiilis "Lend Moskvasse". Asju tõsiselt võtvate inimestena asusid eestlased kutsel pakutud telefoninumbril oma osalusest teatades kohe uurima: kas passid on vaja ikka kaasa võtta ning mitmeks päevaks viisa vormistama peaks?

Avo käib ja asjatab - kuigi kõik on kokku lepitud, paistab ürituse korraldusega seoses küsimusi jaguvat.

Kaie Kõrb: "Me teeme selle veel korra läbi!" Paistab, et Avo ei ole ainus perfektsionist ruumis. "Lapsed kaotavad vahel orientatsiooni, kava alguseks neid õigesse kohta seisma saada on päris raske," tunnistab Kõrb. Lapsed pannakse kolmandat korda kava läbi tantsima. Siin-seal seisvad lapsevanemad jälgivad oma siblivaid võsukesi. Tulevased baleriinid on ürituse üllatusesinejad, seega on paras väljakutse meelitada nad lennujaamahoone ruumides vaikselt paigal püsima.

Järsku saabub ruumi rahu - kõik on valmis. Ruum on vilu, kaunis muusika käib, firma ajalugu jookseb suurel ekraanil. Jalutan mööda saali, jälgin Avo liikumist.

Väsimusest pole ta näos jälgegi, ikka muhe naeratus ja abivalmis olek kõigi küsijate suunas.

Korjab veel baleriinide küljest pudenenud niidijuppe põrandalt.

Lapsed hakkavad väsima, nad komandeeritakse eraldi saali ja jagatakse viimaseid juhiseid, millise märguande peale kuhu tuleb joosta.

Saabuvad Avo kliendid, tänaste külaliste säravad võõrustajad Beata ja Jaanika Primerist.

Paratamatult taban end mõttelt, et kui nemadki oleks siin kella kolmest toimetanud ja muretsenud, ei suudaks nad ilmselt nii rõõmsalt naeratada ja särada. Ja nende rõõmus naeratus on just see, mida külalised esimesena otsivad.

Minu päev töövarjuna on lõppenud, olen küll veidi väsinud, kuid päris rõõmus. Saan aru, mida Avo silmas pidas, kui iseloomustas turundaja tööd sõnadega: "Tore on liigutada inimeste meeli, näha neid lahkumas positiivse emotsiooni võrra rikkamana nind näha reaalset tulemust."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:30
Otsi:

Ava täpsem otsing