Aeg investeerida, muidu raha kaob

Märtsikuu inflatsioon, 5,7% aasta baasil, ületas kõik ootused - negatiivses mõttes. Oleme selle näitaja poolest paisatud - nagu tsirkusemängu redelit mööda - tagasi 2001. aastasse.

Arvame, et inflatsiooni taltumist pole lähemal ajal ette näha, seepärast peavad eraisikud ja ettevõtjad kohandama oma rahapoliitilist käitumist kõrge inflatsiooniga vastavaks.

Kas eraisikul on üldse mingit võimalust inflatsiooni lüüa? On - investeeringute kaudu. Lihtne tähtajaline hoius jääb muidugi inflatsioonile jalgu, ehkki on etem kui lasta rahal niisama kontol seista.

Investeerimine aktsiatesse ja fondidesse võib tunduda esmapilgul riskantne, ent pikas perspektiivis tõusevad börsiindeksid inflatsioonist kiiremini. Eesti kiire majanduskasv annab ka inflatsioonile hoogu juurde, kuid vähemalt samaväärset mõju peaks majanduskasv avaldama aktsiate hinnale.

Kuivõrd laenuintress jääb praegu inflatsioonile alla, kas siis poleks kasulik hoopis laenu võtta? See on ohtlik tee: konks on selles, et võetud laen tuleks paigutada sinna, kus ta teenib laenuintressist või inflatsioonist rohkem. Rohkem on potentsiaalne võimalus teenida näiteks aktsiate või kinnisvaraga. Aga laenurahaga aktsiate ostmine on äärmiselt riskantne spekulatsioon. Mis puutub kinnisvararongi, siis selle tulusamad ajad on läinud.

Jääb veel kolmaski võimalus: kõik teenitu kiiresti ära kulutada - enne kui inflatsioon jaole jõuab. Ehkki suur osa inimesi, teadlikult või mitte, just nii toimib, ei tahaks me seda viisi soovitada - kui sissetulek millegipärast kaob, on olukord tunduvalt tõsisem kui inflatsiooniga võideldes. Ettevõtjatest on raskeimas seisus eksportijad: tootmissisendid Eestis kallinevad, kuid välisturul oma kauba või teenuse hinna tõstmine ei pruugi õnnestuda. Seda näitab ekspordi kasvutempo langemine.

See on klassikaline olukord, kus töösturid nõuaks rahvusvaluuta devalveerimist. Eestis oleks aga krooni devalveerimine vesi inflatsiooni veskile. Lohutuseks saab öelda vaid seda, et laenuraha on suhteliselt odav. Sellega saaks püsti panna ehk mingi muu profiiliga tootmise, mis kasutaks vähem kallinenud tootmissisendeid.

Karl Otto Pöhl, endine Bundesbanki president, on öelnud, et inflatsioon on kui hambapasta - kord tuubist väljas, on seda pagana raske tuubi tagasi saada.

Nagu kasulik hambapasta, nii on inflatsioon varasematel aastatel ka Eestit abistanud, aidates tõsta nominaalset elatustaset ja lähendades meid sel moel rikastele riikidele.

Aga enam mitte, sest vaesel on inflatsioonist suva, rikka(ma)l mitte.

Autor: ÄP