Mis teeb linnast meeldejääva linna?

Igal linnal on oma nägu: pisut hullumeelne New York, soe ja rahulik Gent, romantiline Barcelona, õõvastavalt korralik Pocatello, kodune Tallinn.

Näo võib linnale kinkida näiteks tema eesmärk olla tööstusarhitektuuri näidislinn.

Näo karakter võib kosutada liivarandade paljulubava puhkusega. Linna iseloomu võivad luua ka inimesed või sümbolid ja pühapaigad. Või korralik meediakampaania.

Praegu ei sihi maailma meedia aktuaalsusteravik Tallinna kui tornide linna, täna tunneb maailm Eestit ühe pronksist mehe järgi. Ilmselt pole kaugel ka see aeg, mil vanalinna nupukamad suveniiripoodide pidajad sätivad merevaigust kaelakeede kõrvale püünele tillukesed igavest tuld meenutavad pronksmehikesed. Ostjaid leiduks.

Ja Tallinna linnavalitsusel poleks muret läbikukkuvate suveniiride konkurssidega: lõppude lõpuks on müüja jaoks suveniiri eesmärk olla kasumlik müügiartikkel ja rahamaias kaupmees oleks säherdusest kullaaugust püsti vaimustuses. Arenenuma sarkasmisoonega tegelased on juba tegevusse asunud, nimelt selgus ühel möödunud nädalavahetusel toimunud sünnipäevapeol, et õhtu üllatusesineja oli punkbänd nimega Pronksvedur…

Maailmas on ka linnu, kel sellist kampaaniat vaja pole. Põhja-Indias asuv Varanasi on hindude jaoks maailma kõige kaunim ja püham linn. Varanasi on linn, kus ööl ja päeval lõõmavad lõkked, milles põlevad siit ilmast jäädavalt lahkunute säilmed.

Nemad on õnnelikud, sest surra Varanasis tähendab hindule ka pääsemist uuestisündide ringist, ühtesulamist kõiksusega. Varanasi ongi suremise koht ja palverännakute sihtmärk.

Aga eks meie koduvabariigi ilusa müütilise meediamulli palverännakute sihtmärk on hea kujutlusvõime korral samuti süvenemisväärne ajalooline tõsiasi. Paarsada aastat veel ja…

Asja irooniliselt kokkuvõttes võikski kirjutada: mis siin ikka süveneda, peaasi et müüb!