Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiire inflatsioon sööb ka investeeringuid
Eilse Äripäeva juhtkiri soovitas inflatsiooni vastu võitlemiseks investeerida aktsiatesse ja fondidesse. Ühest küljest on tegemist õige soovitusega, aga samas muutub inflatsiooni kasvu tõttu selle soovituse täitmine inimese tasandil üha raskemaks.
Erinevate arvutuste kohaselt kerkivad aktsiate hinnad pikas perspektiivis 10-12 protsendi võrra aastas. Kui me arvame sellest maha praeguse 6protsendilise inflatsiooni, jääks sellest alles 4-6 protsenti.
Tõsi, aktsiate keskmine hinnatõus Tallinna börsil on seni olnud 30 protsenti aastas, ja ka kohalike fondvalitsejate poolt pakutavate fondide tootlused on seni näidanud suures osas suuri, et mitte öelda ülisuuri tootlusi. Aga iga pidu saab ükskord otsa ja mida kauem ja hoogsamalt on aktsiate hinnad kerkinud, seda suurema tõenäosusega ja lähemal ajal on ees oodata aktsiaturgude langustrendi algust. Tallinna börsil kestab tõus juba üheksandat aastat ning vaatamata veebruarikuisele tagasilöögile on aasta algusega võrreldes kerkinud juba üle 10 protsendi. Ehkki ma olen Tallinna börsi selle aasta suhtes optimistlikult meelestatud, tuleb möönda, et risk, et kiire tõus pöördub ülikiireks languseks, on väga suur.
Erilist abi pole loota ka fondidelt, sest kohalikud fondihaldurid on panustanud peamiselt Vene, Kesk- ja Ida-Euroopa ning teistesse arenevate turgude aktsiaturgudele, mis on samuti viimaste aastatega kerkinud taevastesse kõrgustesse ning muutunud seega üsna riskantseks. Väärtpaberispetsialistid nimetavad turvalisteks võlakirjafonde, kuid nende tootlused jäävad peaaegu üksmeelselt inflatsioonile alla ning ka pea pooled segafondid ei suuda meie vara säilitada.
Majandusteadlase Kalev Kuke arvates oleks Eestile aktsepteeritav inflatsioonitase 3-3,5 protsenti. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on see olnud nii madal vaid üksikutel kuudel. Mina usun, et ülikiire majanduskasvu juures võib see olla kuni paari protsendipunkti võrra kõrgem, aga juba oleme jõudmas kriitilise piirini, kus säästminegi muutub mõttetuks või liiga riskantseks.