Gaasitoru Eesti vetesse

Sirje Rank 12. aprill 2007, 00:00

Sel nädalal esitas konsortsium Eestile ametliku loataotluse vajalike uuringute tegemiseks ning valitsuse kommunikatsioonibüroo kinnitusel on taotletud ka kohtumist peaministriga. Kui Eesti loaga ei viivita, võib trass selguda suve lõpuks, ütles eile Tallinnas koos teiste Nord Streami esindajatega projekti kulgu tutvustanud Neel Stroebaek.

Ta pidas vajalikuks märkida, et ükski riik torujuhtme rajamist oma majandusvööndis takistada ei saa.

Trassi nihkumine tähendaks, et osaleksime edaspidi otsustamisel ning et ka Eesti kohta tehakse eraldi keskkonnamõjude uuring, ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo juhi kt Taimar Ala. Seda polnud alsgelt plaanis, sest projekt puudutas esialgu otseselt vaid Venemaad, Saksamaad, Rootsit, Soomet ja Taanit.

Trassi muutus kerkis üles pärast Läänemere riikide kommentaaride ärakuulamist. Poola ja Leedu näiteks soovisid torujuhet maismaale, Läti samas näeb juba võimalust oma gaasihoidlad projektiga kasulikult liita.

Eesti põhihuvi on, et projektiga seoses ei kasvaks järsult keskkonnariskid. Trassi läbiminek Eesti majandusvööndist ja võimalikud tingimused on kokkuleppe küsimus, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Torujuhtme nihutamine on Soome ettepanek. Eestis on merepõhi tasasem ja meri sügavam, Soomes tuleks teha suuri tasandustöid. Trassi võimalikku muutmist uuritakse ka Ojamaal, et viia see eemale Natura 2000 kaitsealadest, ning Bornholmi saare juures, kus on meres teada suured keemiarelva matmiskohad.

Miiniväljadest püütakse mööda minna, trassile jäävad üksikud võõrkehad kõrvaldatakse.

Ajakava ei muutu. "Eesmärk on alustada ehitust 2008. aastal ja tarneid 2010. aastal," ütles Nord Streami kommunikatsioonijuht Jens Müller. Juba on välja kuulutatud rahvusvahelised pakkumiskonkursid, sealhulgas terasefirmadele, kes 1200 km pikkuse juhtme tarvis materjali tarniksid.

Nord Streami esindajad kordasid, et projekt on üle-euroopalise tähtsusega energiaprojektide nimekirjas, ehkki Euroopa Investeerimispank oma raha mängu panna ei plaani. Laenudest kaetakse 70% kulusid.

Gaasijuhtmega seoses on Soome ja Rootsi väljendanud muret piirkonna julgeolekuolukorra muutuste pärast. Venemaa on lubanud energiatarnete kaitseks sõjalist kohalolekut Läänemerel suurendada.

"See gaasitoru projekt ei ole küll mingi eriline projekt, mis sõjalist kaitset vajaks," pareeris Neel Stroebaek. Samas plaanib Venemaa ka naftatarned Läänemerel kahekordistada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing