Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kesk-Euroopa võtab selgema kursi eurole

Tõnis Arnover 12. aprill 2007, 00:00

Euroopa rahaliidu laienemine on edenenud märksa aeglasemalt, kui algul loodeti. Kui kümme Ida- ja Kesk-Euroopa riiki 2004. aastal ELi astus, prognoosisid ökonomistid, et suurem osa neist võtab euro kasutusele hiljemalt 2010. aastal. Nüüd paistab, et üle nelja sellega hakkama ei saa. Ainult Sloveenial õnnestus see üsna valutult käesoleva aasta algul.

Tuleval aastal peaksid järgnema Küpros ja Malta ning 2009. aastal loodab Slovakkia selle sammuga hakkama saada. Senisest konkreetsemat huvi ühisraha vastu on hakanud ilmutama tema naabrid Tšehhi, Poola ja Ungari.

Nad püüavad paika panna usaldusväärse eurole ülemineku ajakava, mida finantsturud ja reitinguagentuurid hoolega jälgivad, ütles Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen Deutsche Wellele.

Slovakkia majandus kasvab lähiaastail korralikus 6-8protsendilises tempos. Eelmise aasta lõpul oli keskmine palk 9005 Eesti krooni ning palgatõus jätkub 6-9% aastas. Inflatsiooni ja eksporti pole see seni eriti mõjutanud.

Vaatamata sellele, et Slovakkia valitsusse kuulub ka euroskeptikuid, on riik täis otsustavust, et tõestada oma euroküpsust.

Poola kaksikvendadest liidrid Kaczynskid on 2005. aastal võimuletulekust peale suhtunud eurole üleminekusse skeptiliselt ja rõhutanud, et sellega ei tule kiirustada ning et enne tuleb korraldada rahvahääletus.

Nüüd on asi surnud punktist edasi nihkunud.

"Küsimus ei ole selles, kas Poola ühineb euroga, vaid millal ta ühineb," ütles rahandusminister Zyta Gilowska. Ta lubab, et Poola täidab nõuded 2009. aastaks.

Poolal ei ole juba praegu erilisi raskusi Maastrichti nõuetega. Inflatsioon on kontrolli all, probleeme pole ka riigivõla ja intressimääradega. Ainult eelarve puudujääk on lubatust suurem. Eelmisel aastal oli see 3,9% SKPst ja kahe aasta pärast loodetakse see suruda alla nõutud kolme protsendi joont.

"Poolal tuleb teha sotsiaalreforme, eriti kärpida sotsiaalkulusid, mis on liiga suured," väidab peaministri majandusnõunik Marek Zuber.

Valitsuse eelmise aasta novembriotsusega tuleb 2010. aastal eurole ülemineku küsimuses rahvahääletus. Kui see peaks andma jaatava vastuse, on Poola jaoks rahaliidu uks lahti.

Probleeme tekib eitava vastuse korral, sest tegelikult ei ole Poolal võimalust rahaliidust välja jääda.

Miskipärast arvatakse, et üle rahaliidu läve ta ometi enne 2013. aastat ei astu. Sellele viitab peaminister Jaroslaw Kaczynski seisukoht, et Poola peab oma majandusliku arengu taset enne võimalikult palju eurotsooniga ühtlustama.

Tšehhil oli rahaliitu mineku strateegia ammu olemas, aga vahepeal on see takerdunud poliitilisse võitlusse.

Möödunud aastal kulus Tšehhi erakondadel tervelt kaheksa kuud, et moodustada teovõimeline valitsus. See on võtnud eurole üleminekuks varasema 2010 asemel tagasihoidlikuma tähtaja - 2012.

Tšehhil ei ole erilisi raskusi nõuetega. Inflatsioon püsib ilusti 2,4-2,5% tasemel. Põhiraskuseks on eelarve puudujäägi vähendamine. Tänavu peaks puudujääk kasvama 4 protsendini SKPst ning kahe aasta pärast tahetakse asi korda saada.

Aprilli algul tutvustas valitsus eelarvepuudujäägi vähendamise plaani ning teatas ühtaegu, et kavatseb progressiivse tulumaksusüsteemi asendada ühtlasega ning kehtestada üksiksiku tulumaksumääraks 15%. Ettevõtte tulumaks alandatakse aastaks 2010 seniselt 24 protsendilt 19-le. Ökonomistide hinnangul on maksureform samm õiges suunas, kuid nad heidavad valitsusele ette pensioni- ja tervishoiureformiga viivitamist.

Ungaris köeb tuli tuha all. Tänavarahutused on lõppenud, aga rahvas pole peaminister Ferenc Gyurcsanyile päriselt andeks andnud.

Ilmselt püüab peaminister tegudega tõestada, et valitsus suudab end kokku võtta ja otsustavalt tegutseda. Kuid just selle valitsuse tegevusetuse tagajärjeks on ülisuureks paisunud eelarve puudujääk.

Valitsus on Euroopa Komisjonile lubanud, et 2010. aastaks langetatakse puudujääk alla 3 protsenti. See tahetakse saavutada eelkõige avaliku sektori kulude vähendamisega. Kärpida tuleb ravimi- ja küttetoetusi ning vähendada tervishoiu, hariduse ja riigiaparaadi kulusid.

"Ungaril on veel pikk tee käia. Aga ma loodan, et aasta pärast vaatavad ungarlased kindlustundega tagasi käidud teele ja jõuavad järeldusele, et nad on toiminud õigesti," kommenteeris Ungari püüdlusi Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia.

Ungari on võtnud eesmärgiks rahaliitu pääseda 2013.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing