Palganõue piirab tööliste toomist

Eitav vastus tuli minister Edgar Savisaarelt, kuna õmblejannad ei hakka saama Eesti keskmist palka, mis on ca 10 000 krooni bruto. Jalatsitööstuses on keskmine palk 7000 krooni, mida ASi Samelin omanik Leida Kikka lubab.

Kikka oli eile keeldumisest rääkides emotsionaalne, kuna srilankalannade tulekuks oli ta valmistanud kaua. "Võib-olla Eesti polegi huvitatud tootmisest," imestas ta. Koalitsioonilepe lubab siiski kiirendada töölubade menetlemist.

Firma on kulutanud Rootsi konsultatsioonifirma palkamiseks 100 000 krooni. Ühe õmbleja lennupiletid edasi-tagasi maksavad 28 000 krooni, seega pole mõtet neid kuueks kuuks tuua, milleks on lihtsam tööluba saada.

Kikka rõhutas, et ei võta neid orjatööna, vaid kindlustab sama või parema palgataseme kui Eesti kolleegidel, kuna elavad nad Samelini kulul. Ta lisas, et võõrtööjõu palkadelt saab riik rohkem makse, kuna maksuvaba miinimum neile ei kehti.

Kikka jätkas, et õmblejannad oleksid elanud tehase kontori 3. korrusel, kus ühiselamus elavad mõned kuni kuueks kuuks siia toodud Ukraina töölised ja 13 ukrainlast on lisandumas. "Oleksin neile palganud oma koka, söök oleks tasuta, kojuhelistamised tasuta, talveriided meilt," loetles Kikka. "Plaanisin tellida bussi ja viia nad poole aasta pärast Eesti ekskursioonile."

Sri Lanka õmblejannad on vanuses 20-40, enamasti suure pere ainsad toitjad, korralikud ja hea väljaõppega. Nad on töötanud Jordaanias, Iisraelis, Omaanis. "Neid tahetakse kogu maailmas, nii et maksan neile sama palka kui praegustele töötajatele: 3000-9000 krooni neto, olenevalt tükitööst," selgitas Kikka.

Töökäsi on 240 töötajaga jalatsitehases puudu vähemalt 100 paari. Lisatööjõud aitaks halduskulusid vähendada, saaks seadmed ja hooned tõhusalt tööle panna. Praegu peab Kikka mitmele heale pakkumisele ära ütlema.

Kikka helistas ka Kreenholmi, kuid seal naerdi ta välja, sest koondatavad saavad häid lahkumistasusid ega ole enne aastat uuest tööst huvitatud. Kikka lisas, et läheb srilankalannadega uuele ringile, esitab uue taotluse ja põhjendab paremini. "Ma tõmban töötajate arvu kahekümnele, ehk siis lubatakse," sõnas ta.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis sõnas, et tegemist on Eesti valitsuse tüüpilise eelarvamusega, nagu oleks Aasia tööjõud massiline ja odav ja nagu seda tuleks tõrjuda. Kriisi andmeil muudetakse varsti välismaalaste seadust, nii et välistööjõu lubamine ei ole majandusministri allkirjaõigus, vaid jääb ametnike otsuseks. "Allkirjaõigus anti ministrile kunagi protsessi kiirendamiseks, kuid tegelikult on see muutunud poliitiliseks relvaks," lisas Kriis.

Majandusminister Juhan Parts ei poolda lihtsa tööjõu sissetoomist, kuid peab oluliseks lihtsustada kvalifitseeritud tööjõu sissetoomist kolmandatest riikidest. "Saab vähendada bürokraatiat, perioodid ei pea olema 6-8 kuud nagu praegu," rääkis Parts eile.

Balti Laevaremonditehas (BLRT), kes pikalt taotles Ukraina tööliste sisselubamist ja viimaks loa sai, ootab praegu uusi töötajaid Eesti kutsekoolidest.

Suveks siiski võetakse Ukrainast hooajatöölisi, kelle tööloa saamisega firma personalijuhi Heinar Puhkimi kinnitusel erilisi probleeme enam pole. "Siiski, menetlusaeg kolm kuud on pikk," lisas Puhkim.

BLRTs on 200 ukrainlast, kes elavad tehase territooriumil ühiselamus. Vähem kui 1000 euro eest kuus neid palgata ei saa. "Maksame neile maailmatasemel palka, sest nad on hinnatud tegijad kogu Euroopa tööturul," lausus Puhkim.

IT-ettevõte Skype Technologies OÜ tegevjuht Sten Tamkivi on kaks aastat võtnud sõna välistööjõu Eestisse lubamise lihtsustamiseks. Eesti Skype'is töötab pidevalt 20% mujalt pärit spetsialiste ja neid tuleks juurde, kui lihtsam oleks. "Just kvalifitseeritud tööjõul peab lubama tulla," ütles Tamkivi.

Kui tööandjate keskliit soovib oma värskes manifestis võõrtööjõu sissetoomist lihtsustada, siis värske koalitsioonilepe lubabki kiirendada tööloataotluste läbivaatamist ning vähendab sellega seotud bürokraatlikku asjaajamist.

Tööandjate keskliidu jaanuari lõpus ilmunud manifestis aastateks 2007-2011 on kirjas, et nende eesmärk on lihtsustada kolmandate riikide kodanike töörännet Eestisse, vähendades menetlustähtaegu ning ettevõtjate ja riigiasutuste bürokraatlikke koormisi ning luues ühtsed alused lühiajalise töötamise registreerimiseks viisa alusel ning töölubade taotlemisel.

Keskliit möönis, et piiranguks tuleb seada vähemalt sektori keskmise palga tasumise kohustus sisserändavatele töötajatele, et välistada odava tööjõu massilist importi.

Samelin väitis oma taotluskirjas, et maksab välismaalastele palka tükitöö alusel, kuid mitte vähem kui Eestis kehtiv miinimumpalk.

Telefonivestluses pr Kikkaga selgus, et tegelikuks palgaks kujuneb keskmiselt 7000 krooni kuus. Ministeerium on seisukohal, et kui välismaalast soovitakse Eestisse tööle tuua tähtajalise elamisloa alusel enam kui kuueks kuuks, peab ettevõte olema võimeline maksma vähemalt Eesti keskmist palka.

Viimase poole aasta jooksul on eitava vastuse saanud viis ettevõtet (kõik taotlesid lühiajalist töötamise registreeringut), kes kokku soovisid tuua üheksa välistöölist. Kõik välistöölised olid rahvuselt ukrainlased ning peamisteks tegevusvaldkondadeks olid ehitus ja teenindus.

Viimase poole aasta jooksul said positiivse vastuse 35 ettevõtet, kes kokku soovisid tuua 183 inimest. Peamiselt jällegi ukrainlased ning enamasti laevaehituse, üldehituse ja metallitööstuse valdkondadesse.