Alar Tamming - Sööklajuhist kullaäri loojaks

"Ma olen nüüdisaegsetest majandusteooriatest rikkumata," peab Alar Tamming oma hariduslikku tausta suureks plussiks. Lõpetanud 1986. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ühiskondliku toitlustamise organiseerijana, sai Tammingust Klementi söökla juhataja.

Õige ettevõtlushoo sai aga tulevane valuutaärimees sisse mõned aastad hiljem, kui ta pääses konkursiga juhtima vastloodud Tallinna Videokeskust. Algselt kuulutati küll võitjaks nüüdseks manala teele lahkunud Robert Lepikson, kes aga loobus.

Kohtumisel jätab Tamming meeldiva, kuid vastaka inimese mulje. Lähenevast majanduskriisist räägib ta rõõmsalt ja hoogsalt. "Kriis on uus algus," lohutab ta samas. Kuigi mees on väga jutukas, jääb Tammingu kehakeel aga vaikima kogu vestluse ajaks.

Valuutavahetusfirma Tavid, mis on Tammingu lennutanud tänaseks Äripäeva rikaste edetabelis 117,2 miljoni krooniga 188. kohale, asutati 1990ndate alguses, kui videokeskusel jäi ruumi üle ning need otsustati välja üürida. Ruume uudistama tulnud tollal veel tundmatu panga esindaja Jüri Mõis olevat nagu muuseas maininud, et kehtiva korra järgi saavad rahavahetusega tegelda ka litsentseerimata aktsiaseltsid. Seepeale otsustanud Tamming kasumi endale jätta ja avas ise vahetuspunkti, mille nimi koosnes toonase põhitöökoha algussilpidest.

"Kui ta hakkas valuutavahetusega pihta, siis ligi viis aastat tegi ta kogu aeg tööd. Hommikust õhtuni ja 365 päeva aastas," meenutab lapsepõlvesõber Urmas King. "Meie olime noored mehed ja vaatasime, kus pidu panna või tütarlapsi piiluda, aga tema tegi tööd."

Tavid, mis alustas kolme töötajaga kontoris, on laienenud tänaseks nelja riiki ja maksab nüüd palka ligi 80 inimesele.

Nüüd, kui firma ja pere tulevik on kindlad, jätkub selle omanikul aega muukski. Nii on Tamming külastanud 65 riiki, sealhulgas Põhja-Koread, kus valuutavahetus kui äritegevus on ebaseaduslik ja karistatav. Just seetõttu, et tema ärid on mõnel poole keelatud, toetab ta vaba turumajandust ja Reformierakonda. Tamming on mitmel korral kandideerinud erinevate esinduskogude valimistel, kuid häälesaak on jäänud kesiseks, mõnekümne hääle piiridesse. "Ma pole kunagi kampaaniat teinud," põhjendab ta kehva tulemust.

Mõned aastad tagasi läks Tamming uuesti kooli ja asus psühholoogiat õppima ning on tänaseks jõudnud magistrantuuri. Tema sõnul aitavad psühholoogiateadmised tal teisi inimesi paremini mõista. Erilist huvi tunneb Tamming biotagasisidel põhinevate ajulainete treeningumeetodite vastu, kuid pikemasse arutelusse me sel teemal ei lasku. "See on kuum teema 30 aasta pärast," lisab ta vaid.

Ka sport ei ole Tammingule võõras. "Omal ajal oli ta NSV Liidu meistersportlane lauatennises," teab lauatennise entusiast Koit Korkmann. Tamming on korduvalt olnud Eesti Lauatennise Liidu juhatuses, kuid praegu selleks aega ei ole. Ise peab ta meeldejäävaimaks matši olümpiavõitjast rootslase Jan-Ove Waldneriga, kelle vastu ta Estonia mälestusturniiril esimeses setis 19:15 peal oli, kuid lõpuks siiski kaotas.

Tammingu elumotoks on tasakaal. "Püüan hoida kõike tasakaalus," ütleb ta, iseloomustades enda aja jagamist pere, töö ja hobide vahel. "Seda muret ei ole, et ta päevast päeva turja peal oleks ning kogu aeg kamandaks ja teeks," kinnitab ka Tavidi tegevjuht Kuno Rääk. "Usun, et ta oskab väga hästi oma aega jagada nii õpingute, pere kui ka töö vahel," lisab Rääk.

Oma edu aluseks peab ta kolme omadust: eetilisust, ärivaistu ja majandusajaloo tundmist. "Ta loeb väga palju ja tema maailmakäsitlus on väga huvitav," tõdeb ka Rääk.

"Ta on ainuke lapsepõlvesõber, kes on vahepeal rikkaks saanud, aga pole natukestki muutunud," võtab King sõbra parimad omadused justkui kokku.

Nädala alguses teatas Tavid, et firma nõukokku palgati endine majandusminister Meelis Atonen, kes hakkab juhtima kullamüüki, mis on ettevõtte omaniku Alar Tammingu uus lemmiklaps.

Sõna "kuld" peale hakkavad Tammingu silmad särama. "Kullast ma kohe hea meelega räägiksin," elavneb ta märgatavalt. "Paberraha pikaajaline väärtus on null. Paberraha hävib, kusjuures seda ei öelda kunagi ette."

Tema sõnul on raha mitu tuhat aastat olnud tagatud kulla või muu väärismetalliga ning esmakordselt loobuti sellest alles 1971. aastal. "See on eksperiment, mis on kestnud 36 aastat," lisab ta. Seejuures trükitakse katteta raha pidevalt juurde. Lisaks on Tammingu sõnul teadmata, mis võib juhtuda elektroonilise rahaga. "Minu seisukohad ei lähe üldtunnustatuga kokku, aga neid toetab ajalooline tõde," on ta endas kindel.

Nii tabaski Tamming eelmise sajandi lõpus reisil Araabia Ühendemiraatidesse end mõttelt, et kõige kasulikum on tulevikuks säästa just kullas ja otsustas seda ka teistele pakkuma hakata.

"Kullaga tegelema hakata oli puhtalt tema enda idee. Isegi töö juures oli tal alguses arusaamatust, et kes seda kulda ikka tahab," rääkis lähedane sõber Urmas King, kelle sõnul on see Tammingu jaoks nii äri kui ka missioon. "Ta väga usub sellesse, et mõningate aastate jooksul võib toimuda suurem finantskriis," lisas King. "Eks seda näitab aeg, kas on õige või vale investeerida kulda, aga igal juhul on see üks alternatiiv raha kõrvale panemiseks."

Vastuolulise Meelis Atoneni kullamüügi laiendamiseks palganud Tammingu sõnul on sündmus liiga hiljutine, et sellest rääkida. "Meil on käimas alles tutvumisetapp," selgitab ta, miks ta ei näe põhjust Atoneni palkamist pikemalt arutama. Plaanid on aga igal juhul suured, sest just kullas loodab Tamming leida ainest firma kasvuks.

Tamming on tuntud ka eurovastasena. Ta ei varja, et euro tulekuga langesid Tavidi käibe- ja kasuminumbrid ligi 30 protsenti. "Euro on tore asi, kui säiliksid Eesti krooni käivitamise põhimõtted," selgitab ta, tuues välja eelkõige tasakaalus eelarve ja raha tagatuse, mida Euroopas ei ole. Seepärast ei näe ta ka euros Eesti majanduse päästjat. "Meie lapselapsed mängivad eurodega, nagu meie tsaarirahaga," on ta ühisraha tuleviku suhtes pessimistlik.

Tavidil on lähiajal plaanis laiendada nii kullamüüki kui ka kontorite võrku. Eesmärgiga, et seitsme aasta perspektiivis võiks minna börsile. "Kui firma läheb börsile, kingin enne 40 protsenti sellest töötajatele," üllatab Tamming lõpetuseks oma plaaniga.

Mina pean Alari üheks suureks trumbiks seda, et ta suudab leida igale astmele häid töötajaid ja neid piisavalt motiveerida, nii et lust on töötada.

Talle meeldib kokku leppida kellaaegu nagu 9.17 või 10.23. Tema kunagi ei hiline. Kui meie esmaspäevahommikune koosolek pidi algama kell 9, kuid inimesed jõudsid 9.10 või 9.15, siis oli Alar see, kes ütles: "Lepime kokku, et koosoleku algus on 9.17 ja kes hilineb, toob võileivad."

Tunneme üksteist vähemalt 15 aastat. Algusaastatel sidus meid soov vahetada valuutat. Temal soov müüa ja minul osta ning vastupidi. Ta on väga kõva pusija, kes on oma üritust ajanud 15 aastat. Oma ametile truuks jäänud. Selleks peab olema kõva närv.

Väga mitmekülgsete huvidega inimene. Kullamüügi kohta ei oska ma midagi öelda. See on tema spetsiifiline äri.

Lapsepõlves saime taskuraha. Keegi sai ema käest kolm rubla ja keegi viis rubla. Siis mõtlesime, kust saada limonaadi või kuhugi minna ja raha sirgeks lüüa. Aga kui Alar oli umbes 13aastane, siis ta hakkas juba raha kõrvale panema.

Ta teadis, et kui ta 18 saab, siis ta saab autojuhiload ja siis tahab auto osta.

Sportlasena oli ta eesmärgi- ja sihikindel. Igapidi tubli. Usin treenija. Ärisoon on tal ka, muidu ta ei oleks seal, kus ta on. Praegu on ta lauatennisest veidi taandunud. Äri ja muu võtab oma aja.

Ma ei tea, et ta oleks tahtnud lauatenniseliidu presidendiks saada. Aga aastate eest tõi ta Eestisse Jan-Ove Waldneri (maailmakuulus Rootsi lauatennisist). Samuti toetab ta lauatennist siiani. Ma tean, et tütar hakkas tal mängima. Nii et võib-olla varsti jätkab isa joont.