Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Imetlen Savisaart
Seal ta nüüd siis jälle oli. Edgar Savisaar, oma esimesel pressikonverentsil taas linnapeana. Rõõmsameelne ja moekas ülikonnas. Ja jäi kohe oma esimesel töönädalal meelde põrutava otsusega. Nimelt peatas Savisaar linna korterite müügi võileivahinna eest. Otsus on just selline, mida teeks iga kogenud poliitik võimuvahetuse järel. Ainult et võim linnas ju ei vahetunud? Kui mitte arvata, et võim - see ongi Savisaar.
Keskerakondlik linnavalitsus on kortereid odavalt müünud juba aastaid. Teised parteid sinna oma nina eriti pole toppinud, neil on muud nn ärivaldkonnad. Mis nüüd äkki juhtus? Kas tõesti on võimalik, et Savisaar ei teadnud, mida tema erakonnakaaslased teevad? Kas endine linnapea Jüri Ratas ja tema kaaskond tegutsesid Savisaare selja taga? Usun, et lõviosa linnakodanikke peab seda äärmiselt ebatõenäoliseks. Nagu ka seda, et otsuse taga võiksid olla mingid eetilised kaalutlused.
Enamik poliitikuid naerdaks sellise absurdimaigulise otsuse puhul meedia poolt lihtsalt välja. Savisaar aga pälvis pärast sama otsust minimaalselt tähelepanu. Sest ta on see, kes ta on, Edgar Savisaar, osav skeemilooja ja demagoogiameister. Ilma kahtluseta esitab ta sellele otsusele ka tõeliselt veenva põhjenduse. Ja üks linnuke mitte kunagi lõppevas valimiskampaanias on jälle kirjas. Korterite odavmüük aga läheb mõne aja pärast samal viisil edasi.