Kulude säästmises sisaldub tootjate edukuse võti

Aleksandr Miina 18. aprill 2007, 00:00

Kulusäästlik tootmine (Lean Manufacturing) on vana ning hästi arenenud filosoofia ja tootmise metoodika, mida suuremal või vähemal määral kasutavad paljud tootmisettevõtted maailmas. Kulusäästliku tootmise või algselt Toyota Tootmissüsteemi (Toyota Production System) areng algas Toyota autotööstuses ning kestab tänaseni.

Pärast Teist maailmasõda oli autotööstus Jaapanis pea olematu. Tolleaegne Toyota tegevdirektor Eiji Toyoda, naastes külastuskäigult USA autotehastesse, andis tehase juhile Taiichi Ohnole ülesande - saavutada sama kõrge tootlikkus, mis Fordi tehastes.

Fordi masstootmise süsteem oli ehitatud selliselt, et toota suuri koguseid ühte ja sama toodet. Toyota pidi ehitama erinevaid autosid väikestes partiides ja kõike seda ühel ja samal tootmisliinil.

Ohno alustas protsessi arendamist ühe tüki voolu (one piece flow) põhiprintsiibi rakendamisest - tooteid liigutatakse töökohtade või operatsioonide vahel partiidena. Järgmine samm oli jidoka - tootmisprotsess seisatakse, kui ilmneb kvaliteediprobleem.

Väiksed partiid võimaldasid saavutada vajalikku paindlikkust klientide nõudmiste rahuldamiseks ning kohene probleemide lahendamine aitas saavutada vajaliku kvaliteedi.

1960. aasta Toyota Tootmis-Süsteem (TTS) oli võimas filosoofia. 1980. aasta TTSi printsiipide rakendamine tõmbus tagasi ning nõrgenes, kuid lõpuks alustati 1990. aastal Massachusettsi Tehnoloogia Instituudis viieaastast autotööstuse uurimise programmi, mille tulemusena ilmus bestseller "Masin, mis muutis maailma".

Teose autorid Womack, Jones ja Ross panid kulusäästlikule tootmisele aluse ja andsid sellele nime. Toyota on õppinud ning arendanud seda aastate jooksul. Autorid avastasid, et tarneaja vähendamine raiskamise kõrvaldamise protsessi läbi igas etapis viib paremale kvaliteedile ning väiksematele kuludele, samal ajal tõstes ohutust ning moraali. Ettevõte peab nägema toote väärtust kliendi vaatenurgast. Lähtudes sellest, tuleb kõrvaldada kõik mittevajalik ning toota täpselt nii palju, kui klient soovib (mitte vähem ning mitte rohkem).

Taiichi Ohno nägi kulusäästlikus tootmist ajajoont, millele ettevõte peab vaatama alates sellest momendist, kui klient esitab tellimuse, kuni selle momendini, millal klient maksab raha. Ettevõte peab vähendama sellel ajajoonel kõiki väärtust lisamata jätvaid tegevusi.

Jeffrey Liker kirjeldab raamatus "Toyota teekond" kulusäästlikku tootmist laiemalt ning esitab 14 selle printsiipi, mis on ühendatud nelja gruppi: pikaajaline filosoofia, protsess, väärtuse lisamine, pidev parendamine.

Likeri kokkuvõte baseerub Toyota praktilisel kogemusel ning näitab, et kulusäästlik tootmine ei ole lihtsalt protsess, vaid pigem töötajate elustiil ning töötegemise filosoofia. Enamik ettevõtteid takerduvad neid põhimõtteid rakendada püüdes tööprotsessi, unustavad otsese väärtuse lisamist organisatsiooni, ning see takistabki neil Toyotaga võrreldava tulemuse saavutamist.

Eelmise sajandi keskel polnud keegi kuulnud nimetust Toyota, kuid tänapäeval on tegu ühe maailma suurima autotootjaga. 2003. aasta märtsis, majandusaasta lõpus oli Toyota kasum 8,13 miljardit dollarit - rohkem kui Fordi, General Motorsi ja Chrysleri kasumid kokku. See oli kõige suurem aastakasum autotööstuses vähemalt viimase kümne aasta jooksul. Toyota kasumimarginaal on vähemalt kaheksa korda suurem maailma autotööstuse keskmisest näitajast.

Esialgu oli Toyota tuntud kui väikeste ja ökonoomsete autode tootja, kuid 1989. aastal toodi turule Lexus, mis nüüd konkureerib BMW ja Mercedes-Benz luksusklassi mudelitega. Toyotal kulub vähem kui 12 kuud uue auto või väikeveoki projekteerimiseks, samas kui konkurentidel võtab see kaks-kolm aastat. Lõpuks oli Toyota võimeline lõhkuma USA suure kolmiku - Fordi, General Motorsi ja Chrysleri mõjuvõimu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:30
Otsi:

Ava täpsem otsing