Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Näide pankade kartellihimust
Äripäeva hinnangul on pangad internetimaksete turvalisuse tõstmise kokkuleppega loonud halva pretsedendi, mis heidab varju ka konkurentsiameti tegevusele.
Alates maist saab internetipangas üle 10 000 kroonist makset teha ainult PIN-kalkulaatorit või ID-kaarti kasutades. Vastava seadme peab klient ise kinni maksma. Otsuse langetasid pangad koos, mistõttu see viitab kartellikokkuleppele.
Selge on see, et inimesed ei loobu internetipanga kasutamisest, kui nad nüüd suuremate tehingute jaoks peavad ka hakkama paroolikaardi asemel kasutama muud turvalisust tagavat eset.
Pangad väidavad, et otsus tehti turvalisema tuleviku nimel. "Korduvkasutusega paroolid on kogu maailmas kuulutatud oma aja ära elanud autentimisviisiks ja kõikidel pankadel soovitatakse üle minna turvalisematele viisidele," selgitas Hansapanga pressiesindaja.
Tema sõnul aitab muudatus suurendada ID-kaardi kasutamist. "Inimesed hakkavad kasutama ID-kaarti üha enam ka muus digitaalses asjaajamises riigiga ja teiste ettevõtetega. Nii kasvab Eesti e-ühiskonna jätkusuutlikkus," põhjendas pressiesindaja.
Teine ja olulisem pankade argument puudutab turvalisust. Maailmas tervikuna on ründed muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks. Hansapanga teatel on viimasel ajal suurenenud ka ründed Skandinaavia pankade klientide vastu. PIN-kalkulaatori või ID-kaardi lugeja soetamiseks tehtavad kulud ei ole klientide jaoks suured ja kaaluvad üles turvalisusest saadava võidu.
Äripäev aga ei kritiseerigi pankade soovi parandada turvalisust ja aidata kaasa ID-kaardi kasutuse populaarsemaks muutmisele. Pankadest oleks aus, kui nad klientidele suurema turvalisuse tagamise ise kinni maksaksid, mitte ei lepiks omavahel kokku, et selle kulutuse peavad kandma nende kliendid.
Pangad väidavad, et nad ei teeni väljastavatelt ID-kaardi lugejatelt ja PIN-kalkulaatoritelt vaheltkasu. Meie arvates peaksid aga pangad võtma enda kanda ka need kulutused, mis on seotud turvalisuse parandamisega, ehk jagama vajalikud esemed klientidele tasuta.
Mitmes internetipangas kehtib tehingute teenustasu, mis peaks juba niigi sisaldama ettemakseid pangasüsteemide turvalisemaks muutmise eest.
Kuna pangad on turvalisuseks tehtud kulutuste suuruse kokku leppinud ja klientidel suurt valikuvõimalust ei ole, peab konkurentsiamet selle kokkuleppe üle vaatama ning selgitama, kas klientidelt nõutav summa katab PIN-kalkulaatori või ID-kaardi lugeja omahinna või teenivad pangad ka midagi vahelt.
Autor: ÄP