Rootsi valitsus kannustab niigi hoogsat majanduskasvu

Sirje Rank 18. aprill 2007, 00:00

Selline on hinnang pool aastat võimul olnud valitsuse äsja avalikustatud esimesele eelarvele, mis näeb ette rea maksukärpeid ja tööhõive suurendamise meetmeid.

"Valitsuse poliitika on stimuleeriv ajal, mil majandus on tõusutsüklis," kommenteeris ajalehele Financial Times Barclays Capitali ökonomist James Ashley. "See annab tõusule vaid hoogu juurde ning toob kõrgemad intressid."

Läinud aastal kasvas Rootsi majandus 4,4%, mis on kiireim tempo viimase seitsme aasta jooksul. Tänavu kasv aeglustub, kuid jääb kolmest protsendist kiiremaks vähemalt aastani 2010. Kiireneb ka inflatsioon, sest hõive paraneb ja palganõudmised kasvavad, mistõttu keskpangal tuleb intressid aastaks 2010 tõsta vähemalt 4,75 protsendile.

Nii arvab valitsus. Erinevalt keskpangast, mis prognoosib Rootsis oluliselt taltsamat inflatsiooni ega näe kolme aasta perspektiivis vajadust intresse tõsta rohkem kui 3,75%-le praeguselt 3,25%-lt.

Makse kärpides lükkab valitsus suure osa vastutusest keskpanga õlule, kommenteeris Rootsi majandusuudiste portaalile di.se SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist. "Valitsus keskendub tööturule, oodates samal ajal keskpangalt karmi rahapoliitikat, et vältida majanduse ülekuumenemist," ütles ta.

Parempoolsed tulid võimule lubadusega vähendada tööpuudust, mis kerkis Göran Perssoni sotsiaaldemokraatliku valitsuse ajal 17%-le, kui juurde arvata ka haiguspuhkusel ja hõiveprogrammides kaasatud inimesed. Aktiivsest elanikkonnast oli enam kui miljon tööturult väljas.

Uue valitsuse rahandusministri Anders Borgi sõnul tahab ta vähemalt 160 000 enneaegselt pensionile läinud või abirahast elavat inimest tööturule tagasi tuua. Selle aasta 4,7 protsendilt peaks avalik tööpuudus langema tuleval aastal 4,1 protsendile, palgakasvu tempo tuleb aga üle 4%.

Inimeste tööle ergutamiseks on valitsus juba vähendanud haigushüvitisi ja töötu abiraha. Värskes nn kevadeelarves on rida maksusoodustusi töökogemuseta noori, sisserändajaid või kaua aega tööta olnud inimesi palkavatele ettevõtetele.

Tulumaksu kärpis uus valitsus sellest aastast üle 66 miljardi Eesti krooni, millele tulevast aastast lisandub veel 13,6 miljardit. Lisaks kaotab valitsus varamaksu ning asendab kinnisvaramaksu konkreetse piirsummaga, et peatada kapitali pagemine Rootsist ning saada lisavahendeid ettevõtluse arendamiseks.

Võrdõiguslikkust rõhutavas Rootsis on aga selline rikastele kasulik samm koos abiraha kärpimisega halvasti vastu võetud ja valitsuse reiting langeb. Sifo arvamusküsitluse järgi eelistaks 53,8% rootslastest jälle vasakpoolset valitsust.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing