Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kadunud kiirtee
Mõnikord on sul valik, millist inspiratsiooni järgida, ja teinekord mitte.
See plaat tähendab viimast. Industriaalroki VIPi Trent Reznori sõnad kontseptsioonalbumit tutvustades. USA välispoliitikat tundes pole isegi oluline, mis aastasse fantaasia on paigutatud ja NIN pole esimene, kes sõna võtab.
Te ei pea "Year Zero" vastuvõtuks tegelikult midagi teadma, kui elektro ja 90ndatel alternatiivse silti kandnud rokk ning nende vahele jääv ebamugavus istub. Uus NIN on mitmekihilisele pessimismile vaatamata lihtsalt vastuvõetav isegi fännklubist väga kaugel seisjatele, olemata absoluutne mittekommerts. "Year Zero" oli mu esimene pikem tutvus legendaarse tegijaga ja tõeliste asjatundjate kommentaarid on kindlasti pikemad-põhjalikumad. Aga ausalt, polnud raske mõista, kui palju ja kui kaua seda hea sõnaga meenutatakse.