Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Peidus Kaks väärib ülesotsimist

Heidi Vihma 20. aprill 2007, 00:00

Mõni aeg tagasi oli samas kohas Aasia-pärase köögiga Bambus. Bambus pani uksed kinni, sest tartlased Aasia toite süüa ei tahtnud. Mindi teisele katsele ja uue restorani nimi ongi lihtsalt Kaks.

Kahe (või Teise?) menüü on rõhutatult traditsiooniline kombinatsioon läbiproovitud restoranimenukitest.

Vene köök läheb hästi, palun, meil on borši, meil on seenesalatiga pliine. Jaapani hitid maitsevad - on sushit, on maki't. Ilma prantslasteta korralikku restorani pole - palun, kasvõi ch?teaubriand'ist üksi piisaks nende esindatuseks.

Itaallased peavad samuti olema - on pastad, risoto, carpaccio, tiramisu. On kala, on idamaa hõngu - spinatikastmes lambaliha võiks olla Aasiast või isegi äkki Araabiast mõjutust saanud.

Alustasime vene köögist - pliinid seenesalatiga ja boeuf ? la tartar. Mõlemad olid eelroogade jaotuses, aga koguselt oleks võinud ka pearoogadeks olla. Kuigi toore liha söömine olevat tatarlaste komme, on selle lihtsalt kokkusegatava gurmeevariandi maailmale tuttavaks teinud just venelased. Seenesalat oli selline kui menüü lubas - metsaseentest. Millistest just, aru ei saanud, aga igatahes mitte seenekasvatuse šampinjonidest ega austerservikutest. Tõeline klassika. Boeuf'i tahtsin ise segada, ma ei taha väga palju sibulat ega tomatikastet.

Kõik liha juurde pakutu oli kvaliteetne, maitsev ja sobilik. Ka tomatikaste oli üle keskmise, tõenäoselt mitte poekaup. Pearoaks valitud spinatikastmes lambalihal oli ehtsa lamba maitse, see polnud miski talleke. Tugevat liha tasakaalustas leebe riis, igati nauditav roog.

Kahes on väike, kuid arukalt kokkupandud veini- ja joogivalik. Nagu menüü, nii ka teenindus on traditsiooniline, klassikalises restoranistiilis. Noad ja kahvlid ei ole mitte pabersalvrätikusse mässitud, vaid kantakse taldriku peal lauale.

Alguses oli ettekandja tükk aega tubli ja kiire. Päris toidu maitse kohta ja tõi lisataldriku, kui tahtsin lambapraadi jagada.

Aga lõpus väsis ära, nii et kui olime kohvini jõudnud, ei jaksanud enam tühja veinipudelit ega veiniklaasegi laualt ära viia. Justkui hilja peale jäänud tüütused, kelle järel enam ei viitsita koristada.

Kahel on neli saali, igaüks natuke isemoodi. Korralike toolide ja laudadega kohad on tõsisemad, seal saab sirge seljaga kasvõi ärikoosolekut pidada. Nii tõsised ometi ei ole, et äri eemale peletada neid, kes äri ei aja - kui korralik noa ja kahvli roog tellida, on mugavam korralikult laua taha istuda.

Niisama äraolemiseks ja kohvi-konjaki joomiseks on diivanitega lauad. Laudade vahel on ruumi piisavalt, naabrid üksteist ei sega. Valguse ja varjuga on kenasti toime tuldud: on õdusalt hämar, aga mitte pime ja oli näha küll, mida parajasti sööd.

Kaks tegi uksed lahti detsembris, nii et restoran on alles päris algaja. Algajad ongi tavaliselt püüdlikud, kuigi alati ei tule kõik kohe alguses välja.

Alustaval Kahel erilisi möödapanekuid ei tundu olevat, minu arvates on kõik eeldused olemas, et hästi toimivaks ja pika elueaga restoraniks saada. Peale lauale unustatud tühjade veiniklaaside polegi millegi üle kurta. Nojah, vahest restorani kangialune asukoht.

Aga Kahel on väga ilus silt - erkpunasel taustal kiri Kaks, kusjuures ristamisi kahvel ja nuga moodustavad A-tähe. Nii et üles leiab selle restorani küll, kui vähegi tahtmist on.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:46
Otsi:

Ava täpsem otsing