Ärimaad tasub soetada investeerimise tarbeks

Enn Tosso 23. aprill 2007, 00:00

Ostmisel tuleb muidugi lähtuda ettevõtte spetsiifikast. Kui on tegemist ketiga, tasub otsida ärimaid erinevatesse kohtadesse.

Teisel juhul tasub uurida võimalusi laieneda olemasolevas asukohas ning uurida võimalust soetada naaberkrunte.

Näiteks AS Eesti Statoil on oma teenindus- ja automaatjaamade rajamiseks ostnud erinevatesse kohtadesse ärimaad. Ettevõtte kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on plaanis ka tulevikus veel uusi krunte osta. Mõnikord tuleb krunt ka enne jaama ehitamist ära müüa. Näiteks seoses Põhjaväila ehitamisega peab linn Statoililt ostma kolm maatükki, millest üks, Narva mnt 77a, asub eriti hea koha peal.

Colliers Internationali vanemkonsultandi Viktoria Kitsiku sõnul on ärimaade ostmisel mõte sel juhul, kui on selge arusaam sellest, mis on krundi parim kasutus ja selle vastavus tuleviku turuolukorrale.

Kui maatüki asukoht, ressursid ja muud näitajad soodustavad vähemalt ühe ärifunktsiooni arendamist, siis teatud hetkel tekib kindlasti ka tugev nõudmine selle järele, sest turg ei seisa paigal. "Küsimus on vaid selles, millal see nõudluse tipphetk tuleb ja kas tasub seda ära oodata," möönab Kitsik.

BREC Kinnisvara äripindade hindamise juht Timo Tammaru viitab, et kui näiteks vaadata eri tehnoparkides paiknevate kinnistute tehinguhindu, on piirkonna arendamise alguses ning lõpufaasis hoonestamata kruntide tehingute hinnataseme erinevus olnud kuni 100%.

Kindlasti on suur osa tõusust seni olnud tingitud kinnisvara üldisest hinnatõusust, kuid oma osa annab kindlasti ka väljakujunenud ärikeskkond.

Seega - kui laienemine on plaanis paari-kolme aastases perspektiivis - tasuks varuda mõnevõrra suurem krunt kui hetkevajadused ette näevad, soovitab Tammaru.

"Vaadates pikemat perspektiivi, ei pruugi raha seismapanemine kinnisvara alla olla hea mõte," märgib Tammaru. Pigem tasuks tema sõnutsi konkurentsis püsimiseks investeerida innovaatilistesse ja vähema tööjõukuluga tehnoloogiatesse.

Ta möönab, et kui siiski on soov osta maad pikema perspektiiviga, tuleks ennekõike jälgida kohalike omavalitsuste ja riigi arengukavasid teedevõrgu ja muu infrastruktuuri arendamisel, sest hea logistika ja nähtavusega ärimaa kruntide hinnatase saab perspektiivis ainult kasvada. Piirkondadest on jätkuvalt kõige nõutum Tartu maantee ümbrus.

Kuid huvi tuntakse teistegi alade vastu ning järjest enam pööratakse pilk linnast eemale. See on tekitanud ostusurvet ja pidevalt kasvavat huvi Tallinna ringtee, Peterburi tee, Muuga ja Maardu vastu.

Hoo sisse saanud Pärnu maantee jätkab stabiilselt. Üldiselt eelistavad ettevõtted kinnistuid, kus kehtib detailplaneering ning on olemas vajalikud kommunikatsioonid või on hõlbustatud nende rajamine.

Majanduskasvu kiire areng paneb ettevõtjad valiku ette, kas jätkata oma tegevust endisel pinnal, mis on jäänud väikseks, või otsida suurem pind, kus oma arengut jätkata.

Paljud ettevõtted on suunanud pilgud ärikinnisvaraturule ning hakanud otsima sobilikke ärimaid, kuhu rajada ettevõtte vajadustele vastav hoone. Enne ärikinnistu ostutehingut tuleks läbi viia suuremahuline ajurünnak, selgitamaks välja ettevõtte äripinnavajaduse hetkeseis ja tulevikuperspektiiv.

Kui ettevõttele ei valmista ebameeldivusi kinnisvara omamine ning plaanitakse ärimaa ostu, on mõistlik pilgud pöörata kinnistutele, mille ehitusmaht võimaldaks rajada suurema hoone, kui hetkeseis seda nõuab. Kindlasti ei pea kohe kogu krundi potentsiaali ära kasutama. Seda on mõistlik teha järk-järgult vastavalt ettevõtte vajadustele. Sellise käitumisega väldivad ettevõtted tulevikus olukorda, millega nad praegu silmitsi seisavad.

Ärikinnisvaraturu nüüdset seisu jälgides on näha hinnaralli aeglustumist, mis on negatiivseks noodiks spekulantidele. Samas jätkub ärikinnisvara aeglane hinnatõus, mis omakorda välistab ettevõtte riskid äritegevuse muutumisel. Kui ettevõte näeb, et ei vaja enam ärimaad, on see võimalik kasumiga realiseerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing