Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB juht - Rootsi finantsturu valitsejanna

    Rootsi majandusel läheb praegu hästi ja finantsturg on jõulise tõusu staadiumis. Sellistes oludes on Annika Falkengreni juhitav SEB saavutanud suurepäraseid tulemusi, tänu millele on panga aktsia aastaga kerkinud 50%.
    Panga eelmise aasta omakapitali rentaablus oli 20,8%, kasvades aastaga üle kolme protsendi. SEB on Põhjala suveräänne liider valuutatehingute alal, kuuludes selles vallas ka maailma eliiti. Firmade finantsnõustajana tegi SEB Põhjalas mullu kõige rohkem tehinguid - 60 -, kuigi nende tehingute koguväärtuselt oli alles kuuendal kohal. Lisaks on SEB Rootsi parim kapitalihaldaja, teenides rahapaigutajatele parimat kasumit. Kõigi nende tulemuste eest teeniski Falkengren finantsturu suurima mõjutaja tiitli.
    Falkengreni tõus Rootsi finantsmaailma tippu on olnud jõuline ja kiire. Ta võttis SEB pangakontserni juhtimise Lars Thunellilt üle 2005. aasta novembris, olles Rootsi oludes nii kõrge koha jaoks tavatult noor, 43aastane. Seega on ta jõudnud SEBd juhtida alles poolteist aastat.
    Falkengren on SEBs töötanud 1987. aastast, enne tippjuhiks saamist juhtis ta SEB äripanganduse haru. Väidetavalt oli Nordea tahtnud teda üle meelitada, kuid Wallenbergid, kelle mõjusfääri SEB kuulub, tegid talle pakkumise, millest ta ei saanud ilmselt ära öelda. Wallenbergidele oli muu hulgas muljet avaldanud see, et äripangandust juhtides oli Falkengren tõstnud selle kasumimarginaali üle 20 protsendi ja nüüd ongi ta samaga toime tulnud kogu pangas.
    "Sean lati üsna kõrgele," oli Falkengren öelnud ametisse astumise puhul. Ta kuulutas, et tema eesmärk on muuta SEB pangagrupp parimaks Põhja-Euroopa pangaks. "Seitsme aastaga on SEB teinud suuri oste ja kujunenud võtmetegijaks üheksal uuel turul, mis jäävad Läänemere piirkonda. Nüüd on eesmärgiks parandada kogu grupi rentaablust ja alandada kulusid," selgitas Falkengren oma strateegiat.
    1,5 aastaga on Falkengren teinud SEB juhtkonnas tõelise suurpuhastuse. Välja on vahetatud viis tippjuhti, kelle kohta Falkengren ütleb lühidalt: nad on olnud oma ametis liiga kaua. Osa töötajaid leiab, et juhtimine on koondunud liigselt tippu ning et uus juht edutab õigustamatult palju oma endisi kolleege äripangandusest, keda ta rohkem usaldab.
    SEB eelmise aasta käive kasvas 13% ja tegevuskasum 39%. SEB gruppi kuuluvad Eestis Ühispank, Lätis Unibanka ja Leedus Vilniaus Bankas, kes kõik on Balti riikides suurtegijad. Ainukesi murepilvi näeb Falkengren just neis riikides.
    "Balti riikides on näha ülekuumenemist Lätis, aga ka Eestis. Lätis on SEB turuosa kaotanud ja Eestis hoidnud, kuid seal võinuks paremini minna. See-eest Leedus oleme oma tulemusi jõudsalt parandanud ja Leedut peame ka kõige stabiilsemaks," ütles ta.
    Falkengreni palk koos boonuste ja pensionimaksetega küündis eelmisel aastal 29 miljoni Eesti kroonini. Palk moodustas sellest summast veidi üle kolmandiku ehk 11,2 miljonit. Sama suure sissetulekuga oli ta aasta varem olnud Rootsi suurima sissetulekuga juhtide seas neljandal kohal.
    Falkengren ütles hiljuti Rootsi Dagens Industrile, et ööpäevas võiks paar tundi rohkem olla. Tema töökoormus on mõistagi suur, kuid selle kõrval püüab ta leida piisavalt aega pere jaoks, kus kasvab kolmeaastane tütar.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.