Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vähenev ostuhuvi võimaldab rohkem tingida
Eestlane on üldiselt kehv kaupleja. Kui hind tundub liiga kõrge, hiilitakse pigem vaikselt minema selle asemel, et hakata emotsionaalselt hinna üle läbirääkimisi pidama. Ent see on suur viga.
Näiteks mainis Uus Maa Kinnisvaragrupi juht Jaanus Laugus eelmisel nädalal, et Tallinnas on vähese huvi ja liiga kõrge hinna tõttu võimalik nüüd uute äärelinna korterite hindu alla tingida.
Selline mõtteavaldus tuleb paljudele eestlastele üllatusena. Ehkki kinnisvaraturu ülekuumenemisest ning võimalikust hinnalangusest on juba ammu räägitud, ei söandata uute projektide puhul siiski hinnast rääkida ning ollakse tuima näoga küsitud hinnaga päri.
Kui poolteist aastat tagasi tuli õnnelik olla, kui arendaja tehingu käigus hinda ei tõstnud, siis nüüd on ajad täielikult muutunud. Alati tasub välja tulla omapoolse pakkumisega.
Tavaline tingimisruum on 10 protsenti, ent kui korter on tükk aega müügis olnud või läheb arendajal projekti müügiga kiireks, võib hinnast ka veidi rohkem alla saada.
Pahatihti küsivad ostjad lihtsalt, kas tingimisvõimalusi on. Selline küsimus ei ahvatle müüjat hinda alla laskma, sest tal puudub kindlus, kas teisel poolel ostuhuvi üldse on.
Palju parem taktika on teha kohe kindel ja konkreetne pakkumine, millega ollakse valmis ostma. See näitab, et tegu on kindla ostjaga, kellele on mõistlik ka hinnas vastu tulla.