Ettevõte hoolitseb töötaja tervise eest

Mari Hiiemäe 24. aprill 2007, 00:00

"Vaadake, mis toimub tööturul!" ütleb Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna juhataja Anu Harjo. "Kõik tahavad endale häid töötajaid ning ka terveid töötajaid."

Tervist edendavate töökohtade programmi koordinaatorina on Harjo märganud, et tasapisi ühiskonnas toimiv muutus, teinud tervisest olulise märksõna, on hakanud kajastuma ka firmade tervisepoliitikas.

"Inimesed on asunud väärtustama oma tervist laiemalt ning sedakaudu ka töökohal," ütleb Harjo ning märgib rõõmuga, et tervist edendava töökoha programmiga liitunud firmasid on praeguseks Eestis juba seitsmekümne ringis.

Programmiga liitumine eeldab firmadelt, et nad koostavad oma töötajate tervise arengukava ning hakkavad seda tasapisi ka ellu viima. Küsimus on suhtumises. "Oluline on, et sellesuunalised mõtted töökohal liikuma saaks," lisab Harjo.

Esimese sammuna ei pea firma rajama oma spordisaali, tunnustatav on seegi, kui saadakse töötajad kas või viieks minutiks päevas oma töölaua juures võimlema, mida väga edukalt on suutnud teha näiteks Elcoteq ning samuti Ida-Tallinna keskhaigla.

Teise väljundina saab firma motiveerida töötajaid ühiselt liikuma, kas siis koos kepikõndi tegema või spordipäevadel osalema.

Tervise Arengu Instituut koolitab firmade inimesi, kes selliste teemadega firmas tegelema hakkavad - need võivad olla personalijuhid, töökeskkonnajuhid või ka firmajuhid ise.

"Tervist edendavaid firmasid on igasuguse suurusega," ütleb Harjo. "On väga suuri, kus on üle mitme tuhande töötaja ning ka 20 inimesega ettevõtteid. "Ma ei usu, et see sõltuks käibest või firma edukusest," arvab Harjo. "Kui asi oskuslikult lahendada, ei pea selleks olulisi kulutusi tegema. Tähtsam on teavitus ning võib-olla juhtkonna enda eeskuju."

"Talvel valitseb meil suusahullus, varsti pole maratoni, kus meie inimesed ei käiks," räägib Coca-Cola HBC Eesti ASi avalike suhete juht Annela Laaneots ning loetleb terve hulga võistlusi ja maratone, millel firma töötajad on osalenud.

Töötajate sportlik aktiivsus on olnud Laaneotsa sõnul kõrge vähemalt viimase pooleteise aasta vältel, mille jooksul on välja kujunenud kindel huvigrupp, kes suurematele spordivõistlustele ikka ja jälle minna tahab.

Firma maksab kinni osalustasud, organiseerib transpordi ning vajaduse korral ka majutuse.

Coca-Cola töötajatel on võimalus kasutada ka trennikulude osalist kompenseerimist firmalt, kuid Laaneotsa arvates on ühisüritustel käimine inimestele siiani kõige rohkem meeldinud.

Firmas on kujunenud oma aktiiv, kes kaastöötajaid pidevalt innustab. Osale töötajaist on tervisespordist saanud elustiil. Laaneots hindab, et vähemalt veerand firma kahesajast töötajast on kindlasti huvitatud pidevast treeningust.

"Kui on lihtsam ala, näiteks lühike jooksudistants, leidub osalejaid rohkem, kui raskem, siis sellevõrra natuke vähem," ütleb Laaneots ning lisab, et mõnigi inimene on sportijatega liitunud hea seltskonna pärast. Ühine sporditegemine liidab töötajaid ning garanteerib sõbraliku õhkkonna ka tööpostil. Kuna spordiinfo on kõigile ühtviisi kättesaadav, pole karta, et vajalikku gruppi kokku ei saaks.

"Firmaspordipäevade eesmärk on, et tavatöötajad saaksid ennast natukene liigutada ja osa võtta. See pole niivõrd tõsine spordivõistlus kui sportlik meeleolu," ütleb Eesti Raudtee spordiklubi juhataja Heiti Mering.

Eesti Raudtee meeskonnas on kujunenud heaks traditsiooniks osalemine firmaspordi suve- ja talimängudel, mida korraldab spordiühing Kalev.

Kord aastas toimuvatel talimängudel võtavad firmad üksteiselt mõõtu suusatamises ja uisutamises, lisaks toimub kalapüügivõistlus ning plaanis on ka mõned saalialad nagu võrkpall või korvpall. Suviste mängude sisu on näiteks köietõmbamine, rannavolle, jooksuvõistlus või rattasõit.

Aasta läbi saavad Eesti Raudtee töötajad ning nende pereliikmed kasutada asutuse spordiklubi võimalusi, mille kaudu saab trennitegemiseks soodustusi. Kuna ettevõte tegutseb üle Eesti ning töötajad vajavad sportimisvõimalusi eri piirkondades, siis on kasutusel ka tšekisüsteem, mille alusel tervisespordile kulutatud raha tagasi makstakse.

"Spordiklubi soodustusi kasutab suurem osa töötajaid," lisab Mering, "nende hulgas on aktiivsemaid inimesi, kes tulevad ka võistlustele."

"Firmas valitsev mõtteviis aitab kaasa töötajate spordiharrastuste kujunemisele," usub Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg.

Hansapank on sponsorluse korras suurte spordiürituste korraldamist palju toetanud ning see on oma jälje jätnud ka töötajatesse.

"Terviseradadel toimuvatest üritustest ning Hansapanga tervisejooksust, mis kohe-kohe jälle oma uut hooaega alustab, on meie töötajate võistkonnad igal aastal aktiivselt osa võtnud," ütleb Tamberg. Püsivad traditsioonid julgustavad sportliku maailmavaate kujunemist.

Hansapanga töötajate hulka kuulub palju aktiivseid noori inimesi, kelle sportlike vajaduste ning tervisekulude reguleerimiseks loodud Hansa Spordiklubi on praeguseks edukalt tegutsenud üle kümne aasta. Spordiklubi lööb aktiivselt kaasa mitmete pangaürituste, nagu suve-, talve- ja perepäevad, korraldus, mille sisu on suuresti sportlik.

Samuti saavad spordiklubi liikmed väikese liikmemaksu eest pangalt kompensatsiooni treeningumaksust kuni kahel spordialal ? 200 krooni kuus. Spordiklubi ning treeningustiili saab töötaja valida ise.

Hansapanga uude IT-hoonesse on ehitatud eraldi jõusaal, kus tohivad käia kõik töötajad.

"See on kena ruum ja kutsub küll sporti tegema," arvab Tamberg ning lisab, et jõusaali kasutatakse pärast tööpäeva üsna usinasti. Jõusaalis käimiseks ei pea aega kinni panema ega nime üles kirjutama, piisab, kui olla firma töötaja.

Fotod: Indrek Susi, Eesti Raudtee, Coca-cola

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:30
Otsi:

Ava täpsem otsing