Külmetus töötajat enam ei murra

Mähe Perearstid OÜ perearsti Kristi Annisti sõnul on iseravimine omal kohal, kui seda tehakse mõistuse piires. Kui haigus aga ära ei taha kaduda või tulevad juurde uued sümptomid, tuleks kindlasti arsti juurde pöörduda. "Iseravimine on siiski nii-öelda esmaravimine, mille käigus saab haige leevendada vaid sümptomeid," leiab Sinu Arst Perearstikeskuse perearst Anneli Kalle.

Kuigi perearstid soovitavad iseravimist, kaasnevad sell ega ka riskid ja ohud. Näiteks on inimeste teadmised tervise koha pealt kehvad. Inimesed ei tea, kuidas ka kõige kergemat haigust ravida ning seetõttu ravitakse end valesti ega pöörduta õigel ajal arsti juurde.

Samuti ei saa inimene aru haiguse tõsidusest ning võimalikest tüsistustest. "Tihti unustatakse ära ravimise põhitõed ning ravimeid võetakse läbisegi, kuna on vaja kiiresti terveks saada," iseloomustab Annist inimeste käitumist iseravimisel. Tihti võetakse ravimeid ka oma äranägemise järgi ning seetõttu ei saavuta ravim oma toimet. Pahatihti ei teata ka, mis rohtu võetakse ning mille vastu see on.

Vale iseravimise sagedasemaid tagajärgi on kõikvõimalikud tüsistused. Samuti ei ravita haigust ka korralikult välja ning seetõttu langeb organismi vastupanuvõime ning ollakse vastuvõtlikud uueks haigestumiseks ning soodustatakse kroonilise haiguse teket.

Kallet paneb iseravimise juures aga muretsema tänapäeva reklaamihullus. "Gripiravimite reklaam on läinud lausa üle mõistuse," leiab Kalle. "Reklaamid, mis ütlevad, et võta rohtu ja paraned ära, on täiesti absurdsed ja valelikud." Kõik külmetusrohud lükkavad ainult sümptomid alla, kuid ei ravi haigust välja.

Kalle sõnul peaksid patsiendid endale selgeks tegema lihtsad köha, nohu ja palaviku ravipõhimõtted, et haigestudes esimesed päevad ise endaga hakkama saada. Nimelt ei ravita viiruslikke haiguseid esimestel päevadel mitte millegi muuga kui just käsimüügiravimitega, seega tuleks eneseravipõhimõtted ära õppida, et mitte iga lihtsa külmetuse korral perearsti tülitada.

ASi Estravel tegevdirektori Anne Samliku sõnul soovitab ta töötajatel end kodus ravida. Samliku sõnul ei ole siiani tekkinud olukorda, kus haiguse tõttu töölt puudumised oleksid seganud töö korraldamist. "Paraku ei saa ka meie läbi haigestumiseta ning seetõttu püüame haigestumist ennetada," lisab Samlik.

Firma töötajatel on võimalus regulaarselt tervist tööandja kulul kontrollida, firma toetab ka töötajate sportimist rahaliselt ja üritusi korraldades. Samuti on Estraveli Tallinna vanalinna majas väike terviseklubi koos solaariumi, spordisaali ja saunaga.

ASi Tere tegevjuht Kadi Lambot leiab, et kui inimene on tõsiselt haige, siis tuleb ikka koju jääda ja ennast terveks ravida. Esiteks on see parem endale ja ka töökaaslastele, sest viirusnakkuste korral suureneb teiste oht haigestuda. "Ka tööandjale meeldib rohkem üks kodus ravil olev töötaja kui mitu," selgitab Lambot.

Sarnaselt Estraveliga peavad kõik ASi Tere töötajad käima regulaarsel tervishoiu-arsti kontrollil.

Samuti on töötajatel võimalus end sügiseti gripi vastu vaktsineerida ja ujumas käia. "Suvel on ka perekondlik spordipäev meie töötajatele ning nende peredele," lisab Lambot.

Viimati olin haige talvel, kui mind kimbutas kurgupõletik. Siis jäin isegi kaheks päevaks koju.

Kui end tõsiselt halvasti tunnen, siis pole kasulik tööl olla. Kuid kui on kergem haigus ning päris voodis ei pea lebama, siis kipun ikka tööle.

Ega hästi ei suhtu. Kui ma näen, et töötaja on haigena tööl, siis soovitan tal koju minna. Seda peamiselt kahel põhjusel - et töötaja ei jääks veel rohkem haigemaks ning tuleks ruttu tervena tööle tagasi ja et ta ei nakataks ka teisi. Kui töötajal ikka tõesti kehv olla, siis soovitan tal end paar päeva kodus ravida. Nii on parem kõigile!

Praegu (veebruari lõpul - toim.) olengi haige, väike nohu. Kuid millal ma viimati haigena kodus olin, ausalt öeldes ei mäleta. Pole väga kaua olnud.

Inimesel on mõttekas siis tööl olla, kui ta saab häirimatult tööd teha. Kui köha ja nohu ikka häirivad ja tööd korralikult teha ei saa, siis pole mõtet ka tööl olla. Seega jään koju siis, kui ei saa enam tööd teha.

Sõltub sellest, kui suur on töökoormus ning palju inimesi tööl on. Pole hullu, kui töötaja soovib haiguse tõttu paar tundi varem koju minna või päevakese end kodus ravida. Siiski: kui tahetakse pikemat aega kodus olla, tuleb juba haigusleht võtta. Ilma selleta end pikalt kodus ravida ei saa.

Tartu Ülikooli Kesklinna Apteegi juhataja Anneli Viidalepa sõnul on viimastel aastatel kõiksuguste käsimüügist kättesaadavate külmetusrohtude müük suurenenud.

Põhjus ei ole see, et inimesed haiguseid kergekäelisemalt võtaks, vaid pigem on suurenenud stress ning nii hakkavad haigused kergemini külge.

Tänapäeval on iseravimine küllaltki moes. Kuigi ravimid on kergesti kättesaadavad, tuleks siiski nõu pidada apteekriga. Nimelt on inimesed väga erinevad ning kõigile teada-tuntud Coldrex või Olynth üldse ei sobigi.

"Tegelikult ei tohi neid üldse propageerida, sest osa neist on ohtlikud," lausub Viidelepp. Näiteks tekitavad külmetusrohud unisust ning kui seda tarbinud inimene istub autorooli, võib kergesti juhtuda avarii.