Margus Uudam - spordin, kuni kaob saavutusvajadus

Kui helistan Margus Uudamile intervjuueelsel päeval kohtumise täpsustamiseks, palub ta koosolekute ja tiheda päevagraafiku tõttu hiljem õhtul taas ühendust võtta. Piinlikult proovingi kella üheksa ajal õhtul teda veelkord tabada, ent telefon jääb tummaks. Poole tunni pärast helistab Uudam ise tagasi. "Tere, olin trennis," selgitab ta.

Peale selle, et Uudamil on erinevatel eluetappidel huvitavaid ja vastutusrikkaid ameteid pidanud, nõuab nüüd oma aega ka neljakuune pisitütar Iti. Kõikidele kohustustele vaatamata on ta truuks jäänud oma harrastustele - vastupidavusaladele spordis.

Jääb üle imestada, kuidas vastutusrikka töö, pere ja kiire elutempo juures treenimisele aega leida. Siinjuures tõdeb Uudam, et sportima hakkamine on selgelt oma mugavustsooni laiendamine ja mida tugevamad on mugavustsooni piirid, seda raskem see on.

"Kuigi paljud ütlevad pärast lapse sündi või pere tekkimist, et enam ei ole aega trenni tegemiseks, võin oma kogemustest öelda, et asju kombineerides saab väga hästi ja sama hästi kui varem," selgitab ta.

Praegu on tal nädala treeningkavas keskmiselt viis kuni kuus tundi, mida tema hinnangul on isegi vähe, parematel nädalatel õnnestub isegi kümme tundi trenni teha.

Küsimusele, kuidas ta selle ja töö kõrvalt siiski oma perele aega leiab, vastab ta enesekindlalt: "Erinevad targad räägivad, et suhetes pole oluline niivõrd kvantiteet kui kvaliteet. Päris tihti saab kombineerida, palju on spordiradasid, kus sobilik lapsega jalutada ja samal ajal sporti teha," osutab ta võimalusele neid asju ühitada ja siiani on see ka hästi õnnestunud. Nii tunneb ta enamikul võistlustel raja ääres palju abi oma elukaaslasest, kes mõnikord on enne võistlust palju rohkem hasarti täis, kui Uudam ise.

Õnnelikum osa spordist on Uudamile see, et ta on enda jaoks sidunud meeldiva kasulikuga, sest ka tema paljud sõbrad tegelevad spordiga, seetõttu on üks vabaaja veetmise viise koos sportimine.

Ka töötegemiseks ammutab Margus päris palju energiat ja jõudu juurde just liikumisest. "Ehkki mõnikord, kui oled 25 tundi järjest võistelnud ja siis katkestanud, pole sa järgmisel päeval kahtlemata erksus ise, aga pikas perspektiivis annab päris palju kogemust ja vastupidavust juurde."

Oma treenerit Uudamil ei ole, kuid tema sõnul on tal mõned sõbrad, kes tunnevad sõpru, kes tunnevad neid, kes teavad, kuidas tuleb teoreetiliselt sporti teha.

"Kunagi oli ettekujutus, et ettevalmistustrenn peab olema selline, et kui koduukseni jõuad, siis roomad ukse alt väsimusest sisse," meenutab ta. Nüüd on tekkinud arusaam, et see ei ole kõige parem treenimisviis.

Samuti on tema hinnangul pilt ja mõtlemine spordist muutunud. "Usun, et ettevõtete mõtlemine baseerub sellel, et terve inimene on palju rohkem väärt kui see natuke kasumit kasumiaruande lõpuridadel," tõdeb Uudam, sest sporditegemise toetamiseks tehtud väikeste kulutuste mõju on väga suur. Oluline on ka, et ettevõttes on olemas spordirakukene ehk paar inimest, kes sporti teevad ja nakatavad teisigi.

Tegelikult on sportima hakkamine selgelt oma mugavustsooni laiendamine. Ja mida tugevamad on mugavustsooni piirid, seda raskem see on. Igal pool saab sporti teha. Saab välisreisile tossud kaasa võtta ja õhtul hotellist jooksma minna.

Kui eespool on kedagi näha, üritan järele jõuda küll. Igal juhul proovin igal võistlusel anda endast parima. Sellist olukorda ei mäleta, et oleks võistluselt tulnud ja tundnud, et läheks teisele ringile. Pigem lebad pärast finišit 10 minutit ja vahid äraseletatud pilguga taevast.

Eelmine aasta oli üks võistlus 100 km kanuuga Võrust Tamula järvest Peipsile. Kell 7 hommikul oli start. Kui õhtul kell oli kaheksa, siis ma mõtlesin, et ei tule mitte iialgi siia. Finišisse jõudsime kell kümme või üksteist, see oli päris tõsine katsumus. Kuid praegu ei välista.

Praegu on hea, et ümberringi on palju aktiivseid inimesi, kellega koos võistlustel käia. Sporditegemine areneb meil Eesti Energias väga hästi. Sportlik õhustik motiveerib rohkem tegema.

Väga harva. Pigem on tekkinud spordist mõnel üksikul korral vigastused, aga haigeks pole jäänud.

Margus teeb just parasjagu sporti. Kuna olen ise ka väga spordilembeline, mööduvad suviti meie nädalavahetused koos võistlustel - mina küll olen tihtipeale rajaäärseks toeks ja ulatan joogipudeli või siis pildistan.

Tutvumisaegades mäletan, et Margus mängis squash'i. Mina aga jälle mängisin tennist, nii et mingi hetk läksin sujuvalt squash'i peale üle.

Aga koos sporditegemine on meile ajaveetmise vorm. See on meie perele traditsiooniks saanud ning igapäevane loomulik osa. Kindlasti tundub kõrvaltvaatajatele, et kuidas ta jõuab nii palju sporti teha, ent suhtumine on positiivne.

Ma ei saa nuriseda, et tal pere jaoks sportimise tõttu oleks aega vähem - vastupidi. Ta on juba ka meie tütre ja vankriga sörkjooksu tegemas käinud.

Margus pole kindlasti mitte tagasihoidlik osavõtja spordivõistlustel. Nagu ka tema sõbrad ütlevad, liigub ta edasi tahtejõul. Seetõttu püstitab ta endale igaks võistluseks ka edukad eesmärgid, mis saab ka täidetud.

Margus hakkas vastupidavusaladega tegelema mõned aastad tagasi, kui ta Eesti Energiasse tuli. Sellest ajast on ta väga suure arengu läbi teinud. Mäletan esimest korda, kui me koos Tartu maratonist osa võtsime, mina olin ammu lõpetanud ja Margus alles viimases söögipunktis. Eelmise aastal vedasime kihla, et ta finiši aeg ei erine rohkem kui pool tundi. Ja tänavu kaotas ta mulle vaid paari minutiga. Margus võtab treenimist väga tõsiselt. Kui ta ikka seab endale eesmärgi, ta ka täidab selle. Ma ütleks, et ta on äärmiselt visa ja tubli, et leiab palju aega sportimiseks. Teda iseloomustab hästi järjepidevus.

Margusega on hästi vahva sporti teha, sest tal on alati hea tuju sporti tehes. Eriti kui on mõned pikemad võistlused või treeningud, ei kaota tema kunagi meelt. Näiteks kui ta vahel treeningu ajal võtab viisijupi üles ja laulab "Maiu on piimaauto", ei jäta see kedagi ju ükskõikseks. Saab natuke nalja ja jälle on jõudu edasi minna.

Ega me seda ilmselt üksteisele tunnista, et meil on ka sisemine konkurents. Viimati vedasime Tartu maratoni ajal kihla, kes võidab. Mina pidin muidugi alla vanduma, kuid Sandor Liivele kaotas ta vaid paari minutiga. Usun, et järgmisel aastal ta juba võidab Sandorit.

Ma imetlen Margust, ta on ääretult tark inimene. Ta on üks selliseid inimesi, kellega julgen ikka luurele minna.

Vahel mulle tundub, et ta võtab kogu seda spordivärki liiga tõsiselt. Näiteks tunneb suusamäärdeid ja tehnikaid läbi ja lõhki. See on märk tema põhjalikkusest.

Eks me oleme tippspordi rongist maja jäänud ja nüüd naudime harrastamist.

Fotod: Tiina-Liina Lepasepp, Indrek Susi