Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saun - pesemiseks, aga mitte ainult
Kuigi saunaskäimise põhieesmärkideks on puhtuse ja heaolutunde saavutamine, on väga tähtsal kohal arvestades kliimat karastamine.
OÜs Võru Arst töötava Ulvi Raidi sõnul ei ole saunamõnude nautimise sagedusel tähtsust. "See on täiesti individuaalne. Pealegi, mõni inimene ei armasta üldse sauna. Kui tervis on korras, võib iga päev saunas käia," selgitab Raid.
Esimene sõna, mis ühe õige saunaga meenub, on leil. Leilist sõltub sauna atmosfääris kõik: temperatuur ja õhuniiskus. Ühele keskmisele saunalisele on meeldivaks temperatuuriks 80-90 kraadi.
Kõrge temperatuur tõstab naha temperatuuri 39 kraadini, siseorganite temperatuur on 37 kraadi lähedal. Kehas kiireneb vereringlus ning hingamine tiheneb, higistamine suureneb.
Saunaline peab hakkama higistama. Higi hulk võib tõusta ühe kuni nelja liitrini tunnis. Mida kuivem on leil, seda intensiivsemaks muutub higistamine, isegi siis, kui higipisaraid nahal pole. Kui aga leil on väga niiske, on higistamine takistatud ning võib tekkida kuumarabandus.
Saun soojendab ja puhastab nahka. Samuti on ta rahustava toimega, annab hea une, leevendab lihaspingeid ja maandab vaimset pinget. Saun ei sea nautlejatele piiranguid: üksi või mitmekesi.
Saun võib olla tervendaja. Mõningaid haigusi võib ta leevendada, näiteks astmat, bronhiiti, liigeste jäikust, seljavalusid. Vastunäidustatud on aga gripi, nahapõletike, muljumishaavade, äkiliste seljavalude ja traumade korral, sest neil juhtumitel hakkab paranemine venima.
Saun koormab südant ja paneb vere kiiremini ringlema, sageneb hingamine.
Saun on organismile kui bioloogiline stressor, mis kutsub organismis esile väga palju hormonaalseid muudatusi. Lõõgastuse tunne tekib alles pärast, kui organism on stressiseisundi üle elanud.