Suri ekspresident Boriss Jeltsin

Jeltsin oli hariduselt ehitusinsener, kes Siberist alustades tõusis NSV Liidu tippkommunistiks ja kuulus koos Mihhail Gorbatšoviga NLKP KK Poliitbüroosse. Gorbatšovi algatatud reformid teda ei rahuldanud, kriitika pärast visati ta poliitbüroost välja.

Tänu rahvamehe mainele valiti ta 1990. aastal Venemaa Ülemnõukokku, kus ta sai presiidiumi esimeheks ehk presidendiks. Kui augustis 1991 üritasid vandenõulased Moskvas võimu haarata ja Gorbatšovi võimult kõrvaldada, pidas ta rahvale tanki pealt sütitava kõne ja hoidis oma julge käitumisega ära sõjalise riigipöörde. Ta ei pidanud ka paljuks tulla Tallinna ja toetada Eesti iseseisvumist.

1991. aastal valiti ta esimestel demokraatlikel valimistel 57protsendilise toetusega Venemaa presidendiks. Kuigi Gorbatšov oli edasi NSV Liidu president, asutati Jeltsini algatusel Valgevenes SRÜ. Gorbatšov lahkus 25. detsembril 1991 ametist ja sellega lakkas NSV Liit eksisteerimast.

Jeltsin tõi peaministriks uuendusmeelse Jegor Gaidari, kelle ajal alustati majanduslikke ja demokraatlikke reforme.

Presidendi ümber kogunes reformide käigus rikkaks saanud seltskond, keda hakati nimetama oligarhideks. Mõjukamad nendest olid praegu Londonis eksiilis elav Boriss Berezovski, energeetikafirma UES juht Anatoli Tšubais, Roman Abramovitš jt. Seda seltskonda kutsuti Jeltsini nn perekonnaks ja selle mõjukas liige oli ka Jeltsini tütar Tatjana Djatšenko.

Augustis 1999 tõstis Jeltsin peaministriks KGB-lase Vladimir Putini, kelle ta sama aasta viimasel päeval nimetas oma kohusetäitjaks. Nii lõppes Boriss Jeltsini kirju poliitiline karjäär, mille järel ta sai üle seitsme aasta vanaduspõlve nautida.