Uni - kullast kallim

Kiire elutempoga tänapäevas on piisav ning rahulik uni kulla väärtusega. Pikemaajalisest alamagamisest tingitud probleemid viivad lõppkokkuvõttes töövõimekuse langemise ning kestvate unehäireteni.

Olulisim otsustaja ning suunaja, milliseks tema uneharjumused kujunevad, on inimene ise. Vaid ise saab suunata oma koormuse taset ning eluviisi eripära. Paljuski sõltub une kvaliteet stressikoormast, mis inimesel kanda on, mõndagi saab ära teha aga ka näiteks sobiva magamisinventari soetamisega.

Korraliku unerütmi saavutamine algab eluviisist: mida stabiilsem elurütm, seda vähem on probleeme uinumisega. Regulaarne liikumine ning tervislik toitumine aitab kaudselt kaasa mõnusa une saamisele.

Magamistuba mõjugu rahustavalt. Sisearhitekt Pille Lausmäe soovitab magamistoa kujundada pehmetes mahedates toonides, kuna inimene tajub värvitoonide mõju ka alateadlikult ning tal on kergem ennast uinumisrežiimile lülitada, kui mõni ere värvitoon tema meeli ei ärrita. Lausmäe soovitab magamistuppa naturaalseid värve, näiteks villase toone ning eri varjundeis valget, pigem murtud kui säravat. Värviõpetuses tuntud rohelise värvi rahustaval mõjul on tõepõhi all, see ei koorma ei hinge ega silmi, aga et praegu ei ole see Lausmäe sõnul eriti populaarne, siis sisekujundajad seda tooni esimeste hulgas üldiselt ei soovita.

Lausmäe toonivalikul väga suuri piiranguid ei sea, mahedaid kombinatsioone saab leida kõikide põhitoonide hulgast, kui need on piisavalt heledaks ning rahulikuks lahjendatud.

"Ka väga ilusad kreemikad või roosakad toonid ei rahusta enam kindlasti, kui on kontraste sisse toodud," ütleb Lausmäe.

Palju annab mängida valgustusega. Lausmäe soovitab võimaluse korral vältida kõledat üldvalgust või vähemalt piirata selle kasutamist koristamisaegade või muu episoodilise tegevusega. Rahustavalt mõjuvad hajuvad valgused.

Magamistuba võiks olla selline territoorium, kus mured jäävad ukse taha ning kus saaks olla omaette, heas meeleolus.

Korralik unerežiim aitab uinuda. "Hea une tagavad korrapärane päevakava või helged mõtted ehk puhas südametunnistus," arvab Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskuse peaspetsialist Kairi Kreegipuu ning selgitab, et uinumis- või uneprobleemide peamine põhjustaja on inimese kõrgenenud erutustase: mõtted, sündmused või ka lihtsalt füsioloogiline aju erutusseisund, mis segab ning millest ei suudeta uinumisajaks väljuda.

Selleks et korralikult magama jääda, tuleks enne soovitud uinumisaega vältida erutavaid tegevusi, mille puhul pole kindel, et suudetakse nende lõppedes piisaval määral lõdvestuda. Raske on uinuda, kui pea on mõtteid täis ning inimene ise mingite tugevate muljete või kogetud elamuste mõju all.

Kreegipuu arvab, et regulaarne unerežiim aitab magamajäämisele kaasa: harjumuspärasel ajal või pisut hiljem tuleb uni isegi siis, kui päev pole olnud teab mis pingutav.

Universaalset unenormi, mis kõigile sobiks, pole Kreegipuu sõnul olemas, kuid pikema aja jooksul oma keha vajadustest vähem magada pole mõistlik. Ühest küljest on une struktuur küllaltki paindlik, võimaldades mõnda aega hakkama saada ka 3-5 tunniga ööpäevas. Kui uneaeg väheneb, suudab organism mõnda aega sellega kohaneda, säilitades umbkaudu tavapärasel tasemel sügava ja kerge une faaside kestvuse.

Teisest küljest on uni selline füsioloogiline vajadus, mida pole võimalik lõputult edasi lükata - ta lihtsalt tuleb peale ja kõik. Alguses annab magamatus end tunda unisusena, siis lihtsalt kalduvusena kõikvõimalikes kohtades uinuda, muutes lõpuks ärkvel püsimise hoopis võimatuks.

Voodi olgu kehale sobiv. Korralik uni sõltub suuresti sellest, kas küljealune, millel uinuda püütakse, on piisavalt mugav ja mõnus.

Mugavusest rääkides peetakse silmas eelkõige voodimadratsi ja vedruploki omadusi. Mis materjalist ning millise välimusega on voodi karkass, siin eriti suurt rolli ei mängi. Standardvedrumadratsite valik on lai. Madratsi omadused sõltuvad sellest, kas sellel on kõvem või pehmem vedrustus; millega vedruplokk kaetud on ning milline on kattematerjal.

"Üldiselt on naturaalsed materjalid alati kallimad," ütleb Aatrium Sisustuskaubamaja madratsite osakonna müüja Aivi Rabakukk hindu kommenteerides, kuid lisab kohe, et kõrge hind ei pruugi veel olla mugavuse garantii. Aatriumi praegu kalleim vedrumadrats kaheinimesevoodile, kahekordse vedrustusega jänki-stiilis madrats maksab 25 420 krooni. Standardvoodite hinnaerinevus võib olla kümnekordne, kuid kui inimesele ülikallis ning luksuslikult pehmes voodis ei meeldi, pole see tema jaoks üldse parim.

Sõna "ökoloogiline" tähendab vooditootjate juures enamasti seda, et selle tegemisel on kasutatud naturaalseid materjale, aga nimetus võib viidata sellelegi, et madratsil on eri soojahoidvusega suve- ja talvepool. Sellise madratsiga saab enda elu mugavamaks teha, keerates madratsit vastavalt aastaajale. Madratsi poole vahetamisega saab reguleerida voodi talvel soojemaks ning suvel jahedamaks. Talvel on keha lähedal sooja õhkav villakiht, suvel paremini hingav puuvill.

Voodipesu tekitab meeleolu. Mõnusa pesa tunde loob magamaheitmisel eelkõige see, et voodipesu, mille vahele poetakse, oleks magajale meelepärane.

Materjalide tundmaõppimisel soovitab ASi TeaSpon Müürivahe kaupluse juhataja Anne Välimaa omal nahal järele proovida, mis meeldib. "Hea asjaga harjub nii ära, et muud peale lemmiku varsti ei tahagi," ütleb Välimaa.

Voodipesust eelistavad ostjad eelkõige puuvillamaterjali ning puuvillsatiini, mille kude on puuvillakangast õhem, libedam ja läikivam ning mis seetõttu mõjub luksuslikumalt. Täissiidist voodipesukomplektid on ilusad ja läikivad, kuid võivad mõjuda nahale harjumatult: siid on hästi libe ning alguses on külm magada. Puhtast naturaalsiidist voodipesu loetakse eksklusiivtooteks ning selle hinnad on puuvillpesust märgatavamalt kallimad.

Õiged tekid-padjad lisavad mugavust. Tekkide puhul kajastub kvaliteet ja mugavus üsna selgelt hinnas.

Mõnusas voodis ei tohi olla ei liiga külm ega liiga palav. Suletekki ostma minnes tasuks jälgida tootja märget, millisele soojusastmele tekk vastab. 1-4 punkti soojuse skaalal tähendab ühe punkti tekk kerget suvetekki, nelja punkti oma on aga juba tõeliselt soe ning mõeldud külmas ruumis pealevõtmiseks.

Stockmanni kodutekstiiliosakonna müüja Anne Silm ütleb, et kliendid eelistavad naturaalseid materjale. Lisaks suletekkidele leiab Stockmannist ka villa-, puuvilla ja siidisisuga tekke, samuti bambusest ja maisikiust ning mitmesuguseid sünteetilise täidisega tekke. Paljureklaamitud õõneskiud on valmistatud polüestri alusel.

Pidev tegelemine spordiga, värskes õhus liikumine, füüsiline väsimus. Loomulikult peavad olema ka kodus ja tööl suhted korras. Kui seda ei ole, ei aita ka sport.

Kaheksa tundi. Kui võimalik, magaks üheksa. Ideaalsel juhul lähen kell 22 magama ja ärkan 6.30. Arvet ei pea, aga kui seda aega magamiseks ei leia, tekib nädala lõpuks väga suur unevõlg. Reede õhtul saan aru, kas olen nädala sees piisavalt saanud magada või ei ole.

Ei ole.

Loomulikult magamistoa üldine atmosfäär ja mugav voodi, naturaalsest materjalist tekk, padi ja voodilinad. Magamistuppa tasub investeerida. Valgus, muusika, lõhnad, toa jahedus - kõik see on lisaks voodile väga oluline. Valmisolek magamiseks. Hea tasakaalustatud vaimne olek, see tagab hea une, kuid seda aitab mul tagada igahommikune joogavõimlemine.

Kõik sõltub minu üldisest vaimsest vormist. Kui olen väge täis, piisab, kui magan kuus tundi. Kui aga aku tühjeneb, ei saa pead selgeks ka kümnetunnise magamisega.

Olen ja pean seda väga oluliseks. See on koht, kus tasub end ja oma peret hellitada.