Majanduskasv toodab uusi logistikafirmasid

Kiire majanduskasv ja kasvavad kaubamahud on kiirendanud ka uute logistikafirmade rajamist, kes võtavad suurfirmadelt ka osa kliente endale.

Kuna logistikaäri on ennekõike suhteäri, loobuvad suurfirmade pakutavatest logistikateenustest ennekõike keskmised või sellest väiksemad ettevõtted.

Äris tegutsevate ettevõtjate sõnul on sektori olukord laias laastus terves maailmas sarnane.

"Ühelt poolt tuleb turule pidevalt uusi firmasid, teisest küljest toimub aga konsolideerumine, kus suurettevõtted ostavad väiksemaid kokku," resümeeris 2006. aasta kevadel majandustegevusega alustanud Alpi Eesti OÜ juhataja Tiit Roosve.

Miks aga on väiksematel teenusepakkujatel palju "üle tulnud" kliente?

Osaliselt on määravad kindlasti nn kaalukategooriad, suurtel kulub põhirõhk omasuguste teenindamisele ehk kõik firmad tahavad, et neid koheldakse võrdselt.

Kuna logistika- ja laooperatsioonid on küllalt inimtööjõumahukad, mängib olulist rolli ka praegu valitsev tööjõupuudus, kus suurfirmadel on alati raskem olemasolevaid töötajaid hoida ning motiveerida.

Ressursi nappus viib varem või hiljem vajaduseni keskenduda võtmeklientidele.

AR Agentuuri juhatuse esimehe Margus Isküli sõnul on paindlikkus üks põhjusi, miks osa laokliente otsustab teenust osta väiksemalt firmalt.

"Osa ettevõtteid saadab tellimuse alles hommikul, teadmisega, et paari tunni jooksul saavad nad vajaliku kauba kätte. See loeb. Suured tavaliselt sellist paindlikkust kõigi suhtes paratamatult üles näidata ei suuda," lausus Iskül.

Kui firma kaubamahud on suured, ei suuda jälle väikefirmad vajalikke veomahtusid pakkuda.

Eelmise aastal Frans Maasi ülevõtmise tagajärjel suurimaks ekspedeerimisfirmaks Eestis tõusnud taanlastele kuuluva DSV juhatuse esimehe Jaan Lepa sõnul nemad kellelegi kliente loovutanud ei ole. Vastupidi, ülemöödunud aastal kasvati ligi 30 protsenti, tänavu loodetakse saavutada viiendikuline kasv.

"Et me kliente oleksime kaotanud, seda muret ei ole. Küll aga on näha kasvu järk-järgulist aeglustumist. Logistikasektor on esimene, kes lõikab kasvava majanduse vilju, ehitussektor on kõige viimane," sõnas Lepp.

Samas möönab ta, et osal suurtel turuosalistel võib siiski praegu mõningaid probleeme olla.

Logistikaturul ennast pigem kergemasse "kaalukategooriasse" liigitav, peamiselt rahvusvahelisele ekspedeerimisteenuse pakkumisele keskenduva IK Speditori tegevjuhi kohusetäitja Lauri Hanni sõnul on väiksematest logistikafirmadest edukad ikkagi need, kes omavad arvestavat partnerite võrgustikku välismaal.

"Kas ja kui palju täpselt uued logistikafirmad suurtelt tegijatelt turgu on võitnud, on raske öelda," ütles Hanni. "Üks on aga täiesti kindel, suured väikestelt kliente igal juhul üle ei meelita. Need aga, kes ajavad oma asju "põlve otsas", pole edukad ei majanduskasvu ega muul ajal. Samuti ei suuda nad kelleltki ühtegi klienti üle meelitada, kuna puudub usaldus nende vastu. Panustasime kohe ettevõtte tegevuse alguses terminal-terminal-süsteemi väljatöötamisse, mis toob edu tänaseni," sõnas ta.

Hanni arvates jagub tänasel päeval turgu nii suurtele kui ka väikestele, oma nišis tegutsevatele logistikateenuse pakkujatele.

Mis puudutab aga Eesti siseriiklikke jaotusvedusid, siis eelis kandub Isküli arvates suurfirmadele, kuna marginaalid on väiksemad ning mahtude olemasoluta ei tasu see ära. Erandlikud pole ka juhud, kui logistikateenuse pakkuja loob kliendiga ühisfirma, et üheskoos kaupade transporti korraldada.

Äripäeva koostatud 2005. aasta ekspedeerimisfirmade edetabelis kolm esimest kuuluvad sama aasta koondtabelis kolmandasse kümnesse.

Kõige suurema käibega oli põhiliselt transiidi teenindamisele keskendunud Transtrade AS, kelle käive ulatus 2005. aastal 6,5 miljardi kroonini. Järgnevad Schenker AS ning tollane DFDS Transport (täna DSV) vastavalt 552 ja 523 miljoni krooniga. Kõige rentaablimalt sai 2005. aastal hakkama TNT Express Worldwide, tulemuseks oli ekspedeerimisäri kohta tavatult kõrge protsent - 33,5. IK Speditor Group OÜ näitas ligi 29protsendilist rentaablust ning DBT AS 27%.