Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raplamaa ettevõtete TOP

    Möödunud aastal suurendas meditsiinitehnika ja tarvikute müüja Semetroni käibenumbreid haiglate ja perearstide hirm käibemaksu tõusu ees.
    Paari päeva pärast 15. sünnipäeva tähistava ASi Semetron käive kasvas mullu varasema aastaga võrreldes 70 protsenti, nentis ettevõtte tegevjuht Toomas Kornet. Põhjuseks oli aasta alguses meditsiinitehnikale ja -tarvikutele rakendunud käibemaksu tõus - kliendid tegid oma suuremad ostud käibemaksuhirmus enne aasta lõppu ära.
    Aastalõpu ostubuumi järel oli alanud aasta esimene kvartal ettevõttes väga rahulik. Teise kvartali alguses on alanud elavnemine ja töö on taas käima läinud. Eesti 50 haiglast ja tuhatkonnast perearstist on suuremal või väiksemal määral kõik Semetroni kliendid.
    Lisaks hüppeliselt suurenenud käibele realiseeris Semetron mullu ka oma kinnisvara. Põhitegevusele keskendudes loobuti kinnisvara omamisest ja haldamisest ja tegutsetakse edasi rendipindadel. Vaid Tartus on nad veel kinnisvara omanikud.
    Väike Raplas asutatud Eesti-Saksa ühisfirma on tänaseks kasvanud ülebaltiliseks ettevõtteks, kes tegeleb 1990ndate aastate lõpust meditsiinitehniliste lahenduste väljatöötamise, meditsiinitehnika ja -tarvikute müügi ning hoolduse ja remondiga ka Lätis ja Leedus.
    Lätis on firma Semetrons hästi käima läinud, kuigi turuosad ja käibed ei ole veel Eestiga võrreldavad. Leedu tütarfirma Semetronas Korneti sõnul aga veel nii hästi käivitunud ei ole. "Kõik turud on erinevad ja väga vähe on ettevõtteid, kes on võrdselt edukad kõigil kolmel turul," nentis Kornet. "Kasvupotentsiaal on sotsiaalsfääris aga väga kõrge."
    Semetron vahendab tehnikat ülemaailma erinevatelt pakkujatelt. Jaapani või USA pakkuja jaoks on ka kõik kolm Balti riiki koos väike täpike kaardil ja 8 miljonit elanikku võrdsed ühe linnaga.
    "Väga raske on välispartneritele selgeks teha, et ka meie oleme olulised, kuigi me müüme ühte süsteemi aastas võib-olla kaks tükki, samal ajal kui USAs müüakse neid 140, ja meile on vaja panustada samapalju ressurssi, aega ja koolitusi," möönis Kornet.
    Eelmise aasta käive tänaseks ületatud
    Raplamaa ettevõtete edetabeli teise koha omanik Rapla Teed OÜ on selle aasta esimese kolme kuuga sõlminud lepinguid ulatuses, mis ületab eelmise aasta müügikäibe 50 miljoni krooniga.
    "Kriitiline piir on käes, objekte ja tööd on rohkem, kui jõuab teha," tõdes Rapla Teede OÜ juhatuse esimees Tõnu Vilipuu. Piiri paneb inimressurss, sest tööjõudu ei ole nii palju, et saaks rohkem objekte töösse võtta.
    Selleks aastaks on võidetud kaks riigihanget. Üks puudutab teelõiku Rannamõisa kirikust Murastesse, mille maht on 30 miljonit krooni, ning teine Kohila-Hagudi teelõiku, mille maht on 87 miljonit krooni. Seega häirivad tööd liiklust Tallinna ja Rapla vahel sel suvel tugevasti, lubas Vilipuu.
    Kui Vilipuu kaks aastat tagasi emaettevõtte Teede REV-2 projektijuhi kohalt Rapla Teede juhi kohale tuli, oli firma sellises seisu, et kaaluti likvideerimist. "Miinus oli nii suur, et kaotada polnud enam midagi," meenutas Vilipuu. Tööd aga oli ja see aitas firma kriisist välja tuua. Uus juht vahetas meeskonna ja investeeris tehnikasse. Tänaseks on renoveeritud vana garaažihoone ja tehtud sellele juurdeehitus, kus asub firma kontor. See osutus tõeliseks motivaatoriks töötajatele.
    "Inimestel on tahtmine tööd teha palju suurem," täheldas Vilipuu. "Tüdrukud on päris rõõmsameelsed ja tööd käiakse küsimas rohkem, kui meil anda on."
    Samuti avati uus karjäär, mis kindlustab neid killustikuga ja materjali puudus neid ei ähvarda. "Karjäär on üks asi, mis meid pinnal hoiab," märkis Vilipuu. "Edu toob ainult meeskond."
    Eelmisest aastast müüb Rapla Teed OÜ Eestis ka Šveitsi tootja Leica Geosystemsi geodeetilisi riistu.
    Toruturu valitseja on pärit Raplamaalt
    TLR Services OÜ omanik ja juht Tiit Rahkema valitseb üksi enam kui poolt Eesti kaugkeskkütte torude turust.
    1994. aastast ühemehefirmana tegutsenud TLR Services toob Eestisse Taani firma Logstor keskküttetorusid. TLR Services on nende regionaalne esindus, mis on saavutanud poole või isegi rohkem kohalikust keskküttetoruturust, räägib firma omanik Tiit Rahkema.
    Ehitusbuum nõuab järjest enam torusid ja alanud aasta esimese kvartaliga on ületatud juba terve eelmise aasta müügimaht. Lisaks torude maale toomisele müüakse kliendile ka tehnilist tuge ja nõustamist.
    Nõustatakse projekteerijaid insenerilahenduste väljatöötamisel, kuna iga olukord on erinev ja müüja kohus on teada, mida ta müüb.
    "Klient peab saama endale sobiva lahenduse," rõhutas Tiit Rahkema. "Meie töö on hoida kokku kliendi kulutusi, tehniliste lahendustega hoiame kokku materjalis. Esimesel korral müüd küll vähem, kuid klient tuleb ka teine kord tagasi."
    "Kaks-kolm korda aastas korraldame ehitajatele koolitusi, kus koolitajad tulevad Taanist kohale," selgitas materjalide kohale toimetamise eest vastutav Tiit Hakman.
    Tema on ainuke töötaja, kes peale Tiit Rahkema firmas tegutseb. Kui pole personali, pole ka kontorit, firma on registreeritud omaniku kodusele aadressile, töö toimub aga mööda Eestit ühelt objektilt teisele sõites.
    Gasell käib raha järel Tallinnas
    Raplamaa Gaselli TOPi juhib ehitusfirma Destro OÜ.
    Gasellide esisajast leiame neli Raplamaa ettevõtet. Seitsmendal kohal asub ehitusfirma Destro OÜ. Ettevõtte juhi Andrus Kuusmaa sõnul tegeldakse neil kõigega: ehitatakse eramuid, sõnnikuhoidlaid ja suuri kortermaju.
    "Oleme sattunud ehitama eramuid, sest meid soovitatakse edasi," ütles Kuusmaa. Destro paneb rõhku kvaliteedile ja paindlikule teenusele ning see on ilmselt ka põhjus, miks neid edasi soovitatakse. Eramute kõrval on tehtud ka suuremaid asju ja tööstushooneid. "See on see väikese firma viga, et oleme sunnitud kõike tegema ja kõike oskama," lausus Kuusmaa. "Tellijatele meeldib, kui nad saavad kõiki asju ühest kohast."
    Raplamaalt on Gaselli TOPi esisajasse jõudnud veel põllumajandustootja Mahtra Teraviljakasvatuse OÜ, transpordiettevõte Ago Auto OÜ ja hulgikaupleja Piperon OÜ. Kokku tegeleb Gaselli TOPi jõudnud 13 ettevõttest põllumajandusega neli firmat.
    2005. a edetabel Mullu võidutses puidutehas
    Raplamaa ettevõtete eesotsas oli mulluses TOPis Järvakandi Puidutehas, kellele järgnes Balteco Mööbel OÜ ja tänavune teise koha omanik Rapla Teed OÜ.
    Mullune võitja TOPist läinud
    Järvakandi Puidutehas oli leidnud oma toote ja võtnud suuna tööprotsesside täiustamisele, et kasutada äraolevat ressurssi võimalikult efektiivselt.
    Tegevjuhi Olari Sülla sõnul oli märkimisväärt, et tootmises suudeti säilitada stabiilset rütmi ja tööprotsesside täiustamisesse investeerimine tasus end ära.
    Tingimused ettevõtte püsimiseks on tegevjuhi sõnul head, kuna asukoht on logistiliselt sobiv ja ka teatud määral madalam palgatase võimaldab sobiva koguse head tööjõudu hoida. "Eks ettevõtte tekkimine Järvakandisse oli võib-olla samadel põhjustel, kuid sobiv oli omal ajal kindlasti ka tõsiasi, et siin on juba pika puidutööstuse ajaloo tõttu olemas eeltingimused," rääkis Süld. Tänavu Järvakandi Puidutehast Raplamaa 50 edukama ettevõtte seas enam ei olnud. Nende kasum oli vähenenud poole võrra ja ka käive ei olnud väga palju kasvanud.
    Teise koha omanik langes 20 kohta
    Balteco Mööbel jätkas oma nišis tegutsemist - köögimööbli tootmist. Ettevõtte juhataja Viljar Praksi sõnul on oluline olla hea omal alal, kuigi ahvatlusi midagi kõrvalt tegema hakata, on pidevalt.
    "Kuid mida parem oma kitsas spetsiifilises valdkonnas olla, seda tõenäolisem on ka saavutada turule sobilik kvaliteet," leidis Praks.
    Tegevjuhi sõnul on nende koduturg Baltimaad, ent oluline on ka pidevalt kaugemale vaadata. "Mööblitööstuses on edu võti suuta eksportida. Kui seda suuta, siis ettevõte püsib, siseturul meil kahjuks ei ole piisavalt nõudlust," rääkis Praks.
    Möödunud aastal ettevõte laienes. Juurde ehitati hoovi laopindu ja soetati uusi seadmeid, mis suurendasid tootmisvõimsust. Tänavuses TOPis oli Balteco Mööbel langenud 23. kohale.
    Kolmanda koha omanik tõusis
    Mullune kolmanda koha firmal Rapla Teed OÜ läks mulluse esikolmiku ettevõtetest kõige paremini: neil õnnestus ainsana liikuda ülespoole. Nad tõusid ühe koha võrra ning on tänavuses edetabelis teisel kohal.
    Üle-eelmisel aastal hakkas ettevõte tegema toru- ning metallitöid, millega said hästi hakkama.
    Samuti alustati ülemöödunud aastal ka ehitussoojakute valmistamist. Seda tegevust plaaniti tulevikus veelgi laiendada.
    Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.
    2006. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.
    Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.
    Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.