Hispaania kinnisvaraturg jahenemas

Kahe päevaga on massiline aktsiate müük kümne suurema kinnisvaraarendaja turuväärtusest minema pühkinud 1,7 miljardit eurot. "See ei pruugi veel olla mulli lõhkemine, kuid tõusutsükkel on läbi," kommenteeris agentuurile Bloomberg Madridi firma Capital at Work Investment Partners analüütik Pablo Gaya.

Kaheksa aastat kestnud hinnaralli järel, mida õhutasid sisserändajad ning suvekodusid ostnud välismaalased, kasvasid kinnisvara hinnad Hispaanias tänavu esimeses kvartalis vaid 7%. See on kõige aeglasem tempo 1998. aastast. Seni oli aastane hinnatõus keskmiselt 15%. Banco Bilbao prognoosib, et hinnad ei tõuse tänavu rohkem kui 3-5%.

Põhjuseks laenude kallinemine ja ülepakkumine kinnisvaraturul. Mullu alustati 800 000 uue eluhoone ehitust, mida on rohkem kui Prantsusmaal ja Saksamaal kokku. Seda riigis, kus oma maja omanikke on kaugelt üle ELi keskmise.

Praegu on langus varases faasis, kuid kui see jätkub, võivad kinnisvarahinnad Hispaanias oluliselt alaneda, ütles Jan Ludvig Andreassen firmast Terra Securities majandusportaalile Dn.no. Hispaania suvekodu ostusoovi korral oleks mõtet oodata ja vaadata, kuidas asjad edasi arenevad.

Läinud aasta lõpul oli keskmise maja ruutmeetri hind Hispaanias konsultatsioonifirma Sociedad de Tasacion andmeil 2736 eurot võrreldes 1036 euroga üheksa aastat tagasi. Just kinnisvaraga on rikkaks saanud ka üle poole ajakirja Forbes miljardäride pingeritta mahtunud 20 hispaanlasest. Nende seas mullu börsile läinud kinnisvaraarendaja Astroc Mediterraneo juhatuse esimees Enrique Banuelos, kelle firma aktsia oli eilseks veebruari 72 euro tasemelt kukkunud 16 eurole.

Ohus on ka pangad, mis on arendajatele laenanud 250 miljardit eurot. See vastab 25 protsendile SKPst ning on 1998. aastast kasvanud enam kui 12 korda. Hispaania majapidamiste laenukoorem on kohunud 120 protsendile tuludest, kusjuures 95 protsenti eluasemelaenudest on ujuva intressiga.

Kinnisvarasektori jahtumine võib ohtu seada Hispaania majanduskasvu, mis on eurotsooni keskmist edestanud 1996. aastast saadik. Just ehitus ja kinnisvara on olnud kasvu alustalad.

Kuu alguses kiitis peaminister Jose Luis Zapatero, et Hispaanial pole viimased 29 aastat nii hästi läinud kui praegu. Analüütikud samas hoiatavad, et valitsusel on vaja kasvu kindlustamiseks teistsugust mudelit. Investeeringud kinnisvarasse ning laenudest kannustatud tarbimisbuum seda ei taga, niisamuti majanduse jätkuvalt madal tehnoloogiline tase ning uued töökohad sektoreis, mis erioskusi ei eelda.