Jõgevamaa ettevõtete TOP

Elukutselise sõjaväelasena Bosnias ja Kosovos teeninud Anti Mölter juhib täna Jõgevamaa edukaimat ettevõtet Wesico Project OÜd.

Pärast kümmet aastat sõjaväelist karjääri tuli Mölter tagasi tsiviili ja rajas ehitusfirma Wesico Projecti. "Alustasime nullist, kahe labidaga," ütles ta. Ehitust ta õppinud ei olnud, kuid see teda tagasi ei hoidnud, sest tahtmise korral on kõike võimalik omandada.

"Normatiivid on olemas, nendega tuleb end kurssi viia," rääkis ta. Mölter, kellele allus sõjaväes tuhatkond meest, on veendunud, et see, kes sõjaväes tippu jõudnud, lööb läbi ka tsiviilelus.

"Kogemus, mille andis sõjavägi, laieneb ka tsiviili. Põhiline on ikka kord ja distsipliin," kinnitas ta. Tänaseks on Anti Mölteril kokku viis firmat, mis annavad tööd 90 inimesele. Wesico Projectis töötab ligi 40 inimest, kõik sõbrad-tuttavad. Ka vend töötab firmas. "Siin ei ole ühtegi võõrast inimest," kinnitas Mölter. Kuulutuse peale kedagi tööle ei võeta, kõik on tulnud tutvuse või soovitusega.

Mölter ei usu, et ülemuse-alluva suhe võiks sõbrasuhted ohtu seada. Oma töödejuhatajat rääkis ta ära kolm aastat, kui lõpuks mees ka tuli. Töödejuhatajal on kahekordne ehitusalane kõrgharidus, mis annab muidu iseõppijast juhile kindlustunde. "Ma tean kõiki vee ja kanalisatsiooni normatiive, kuid professionaal, kes asju juhib, annab kindluse," märkis Mölter.

Konkurents ehitusturul on väga tugev ning Wesico Project püüab teistest eristuda kiirusega. "Meil on efektiivne juhtimine," sõnas Mölter. "Töötades kella ei vaata, tehnika on meil enda oma ja mida vaja, teen ise."

Kui algusajal töötas ta seitse päeva nädalas, siis täna tunnistab ta, et üle oma varju ei hüppa ja laupäeval-pühapäeval ei tööta. Järjest suuremat ja suuremat firma käivet Mölter endale eesmärgiks ei sea.

Wesico Project teeb töid nii pea- kui ka alltöövõtjana. Paralleelselt on töös viis-kuus objekti Eesti eri paigus. Eelmise aasta suuremateks töödeks olid mänguasjaladu Maardus, 60-70 hektarit toru- ja platsitöid arendusel Pärnus.

Pärnus Sauga vallas rajatava väliveekeskuse kõrvale on Mölter ostnud 18 eramukrunti, kus on torutööd tehtud, kuid veel pole selge, kas ka majad ehitatakse ise peale või mitte.

Maksujõuliste tellijate ja kvalifitseeritud tööjõu puudus on põhjus, mis sunnib maakondlikke ehitusettevõtjaid pealinna poole vaatama.

Jõgevamaal 2003. aastal loodud ja seal ka esimesel aastal tegutsenud ehitusettevõte Riverside OÜ on tänaseks laiendanud oma haaret pealinna ja Harjumaale, töid on tehtud ka Narvas.

Jõgevamaal seisis ettevõte silmitsi kahe probleemiga: tööjõud ja tellijad. Tellijad püüdsid läbi saada odavalt, ei tahetud projekteerimistöödele kulutada, tihti jäeti ehitajale viimased arved maksmata. Tööliste põhimureks oli soovimatus töötada ametlikult, sest pea pooltel olid võlgade tõttu pangaarved kohtutäituri kontrolli all ning neid ametlikult tööle meelitada oli pea võimatu. Töötajate vähesuse tõttu on Riverside palganud töölisi ka Soomest. Soome ehitaja ei ole oma tööoskustelt Eesti omast parem, küll aga on neil parem suutlikkus ajas orienteeruda ja tähtajas püsida.

Selline ehitustegevus ei tundunud Riverside'i omanikele tõsiseltvõetavana ning nii pööratigi pilgud Tallinn poole. Riverside tegevus sai erilise hoo sisse 2007. aasta alguses kui tegevdirektorina asus tööle Jüri Põld, kes viimased üheksa aastat töötas Skanska EMVs, neist viis viimast teedeehituse ja vaiatööde divisjoni direktorina.

Tänane Riverside annab tööd 45-le töötajale. Praegu töös olevatest projektidest on suuremad Kalev RECi korterelamu Marati tänaval, alltöövõtt Facio Ehitusele Karsti elurajooni ehitamisel ning oma kinnisvaraprojekt: korterelamu Marati tänaval. Projektide valikul keskendutaksegi korter- ja büroohoonetele, üksikute eramajade ehitusest hoidutakse. Põllu hinnangul tuleb Riverside'i 2007. aasta käive mullusest pisut väiksem.

Hoogustunud teede ja platside ehitus tagab kasvava nõudluse ka pinnasetäiteks vajaliku killustiku järele, mis on vesi ASi Kaltsiit veskile.

Ligi 20 aastat Pajusi vallas Pisisaarel tegutsenud paekivikarjäär on Kagu-Eesti suurim killustikuga varustaja, tarnides seda nii tee-ehitajatele kui ka Lõuna-Eesti betoonitehastele. Valdav osa - 80 protsenti läheb kohalike teede ehitusse.

Killustikuäri on kohaliku iseloomuga. Kui killustikku tuleb vedada üle 70 kilomeetri kaugusele, läheb vedu kallimaks kui koorem. Seega ei konkureeri Pisisaare karjäär Põhja-Eesti omadega. Samas aga, kui Narva all tee-ehitusel kohalikust killustikust puudus tuli, veeti seda sinnagi, räägib ettevõtte juht ja karjääri rajaja Eeri Lass.

Suurimad kogused, mis Pisisaare karjäärist päevas välja veetud, ulatuvad 3700 tonnini, tavapärane päevane killustikukogus jääb 2000 ja 2500 tonni vahele. Kuus veetakse välja 50 000 tonni ning terve aasta jooksul 600 000 tonni killustikku.

Talvel 73. sünnipäeva tähistanud Eeri Lassi töö Pisisaare karjääri rajamisel ja Kaltsiidi juhtimisel on nagu teine karjäär, mis sai alguse 1988. aastal, neli aastat pärast Eesti Põlevkivist pensionile jäämist. Tänaseks on ta Pisisaare killustikukarjääris töötatud juba 19 aastat.

Tuleval aastal saab kakskümmend aastat täis ja siis plaanib ta ameti maha panna. "Minuealised on kõik pensionil, ma tahaks ka priipõlve pidada," ütles Lass.

Jõgevamaal on gasellifirmadest kõige edukam maakonna koondedetabeli võitja Wesico Project, kes on üle Eesti gasellide arvestuses 66. kohal.

Jõgevamaalt võrsub arvukalt gasellifirmasid, kellest enamus on üleriigilises arvestuses tagasihoidlikel kohtadel.

Esisaja sisse mahub vaid kolm ettevõtet: Wesico Project, vanametallikoguja Eesti Metall OÜ ja infotehnoloogiafirma BitBoard OÜ.

Tüüpilisteks tooniandvateks tegevusteks maakonna gasellide hulgas on põllumajandus ja ehitus.

Ehitus on ka esigaselli ja maakonna TOPi võitja Wesico Project OÜ tegevusalaks.

Möödunud aasta TOPi võitis metsavaruja M.M.M.E OÜ, kelle majandustegevust ilmestavad suured tõusud ja mõõnad.

Mullusesse tabelisse jõudis M.M.M.E OÜ järsu hüppega kahjumist kasumisse - aastaga jõuti ligi poole miljoni kroonisest kahjumist 7 miljoni kroonisesse kasumisse.

Selle hiigelkäibe tegid M.M.M.E kolm metsamasinat ja seitse meest, kes likvideerisid Rootsis tormimurdu. M.M.M.E OÜ raamatupidaja Heli Guske sõnul moodustas ettevõtte 2005. aasta 27 miljoni kroonisest käibest 22,3 miljonit krooni Rootsis teenitu.

Kuna Rootsi tööots sai läbi, olid ka ettevõtte prognoosid 2006. aastaks tagasihoidlikud ja tehtud Eesti olude kohta. Nii ka läks: mullune käive tõusis 11,5 miljoni kroonini ning selle juures teeniti 5 miljonit krooni kahjumit.

Seetõttu oli mullune võitja tänavuse tabeli viimasel, 49. kohal.

Mulluse TOPi teisel kohal oli teist aastat järjest vanametalli koguja Eesti Metall OÜ, kes rääkis plaanidest laieneda Tallinna.

Ilmselt laienemisega seotud kulude tõttu seda firmat tänavu esikolmikus enam ei ole ning teine koht on asendunud 22ga.

Teede ehituse ja remonditöödega tegelev OÜ Moreen tõusis paari riigihanke ja valimiste tulemusel mulluselt TOPi 7. kohalt esikolmikusse.

Mullust kolmanda koha omanikku, teedeehituse ja remondi ning kruusa ja liiva kaevandamise ning transportteenuse osutamisega tegelenud OÜd Moreen me tänavusest tabelist enam ei leia.

Üle-eelmise aasta TOPi võitis põllumajandustootja AS Perevara, kes oli maakonna kõige suurema kasumiga ettevõte.

Kasumi märgatav kasv oli tingitud nii toodangumahu suurenemisest kui ka piima müügihinna tõusust. Lisaks viljakasvatusele ja piimatootmisele andis Perevarale erakorralist kasumit Venemaa põllumajandustehnika sissetoomine.

2004. aasta oli Jõgevamaa põllumeestele üldse hea aasta.

Ehkki osa viljasaagist jäi liigniiskuse tõttu põllule, kogusid teraviljakasvatajad rekordsaagi - 6 tonni hektarilt.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.