Kliendid pistsid Hansapanga kukrusse 11 krooni päevas

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 25. aprill 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kliendid pistsid Hansapanga kukrusse 11 krooni päevas
"Kasum kliendi kohta on Eestis ja Lätis ligikaudu sama ning Leedus madalam. Peamine erinevus tuleb sellest, et Leedus kasutab keskmine Hansapanga klient vähem pangatooteid kui klient Eestis ja Lätis," sõnas Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja.
Hansapanga juht lisas, et panga eesmärk on kasvatada maksude-eelset kasumit vähemalt 20 protsenti aastas järgmise viie aasta jooksul. "Konkreetset eesmärki kliendi kasumlikkuse suurendamiseks me ei ole püstitanud," märkis ta.
Sampo Panga juht Aivar Rehe ei tahtnud Hansapanga kasumlikkust kliendi kohta kommenteerida. "Kusagil on vast tasakaal teeninduse ja kasumlikkuse vahel," ütles ta vaid. Kasvavat tulusust kliendi kohta põhjendas Rehe eelkõige internetipanganduse arenguga, mis võimaldab klientidel teha tunduvalt rohkem tehinguid ja seeläbi teenustasudega pangale kasu tuua.
Aktiivsed kliendid aitasid Hansapanga Grupil tänavu esimeses kvartalis puhaskasumit mullusega võrreldes suurendada rekordilised 66 protsenti, kasuminumber ulatus 1,7 miljardi kroonini.
SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee jäi suure konkurendi Hansapanga üliedukat kvartalit kommenteerides napisõnaliseks, öeldes vaid, et arvestades Eesti majanduse arengut, on Hansapanga tulemus igati loogiline.
Rehe tõstis esile Hansapanga suure turuosa Eestis, mis tagab tulususe nii teenustasude kui ka intresside näol.
Hansapanga Grupi finantsdirektori Kristina Siimari sõnul oli kasumi suurenemise peamine mootor laenuportfelli 54protsendine aastane kasv. "Tõsi küll, laenuportfelli kasvutempo on viimasel ajal mõnevõrra vähenenud. Ootame kasvu aeglustumist ka edaspidi," rääkis Siimar. Baltimaades kasvas kõige kiiremini Läti laenuportfell.
Laenuportfelli kasvu aeglustumist ennustas Altvee. "Leian, et see on Eesti majanduskeskkonnale väga vajalik," lisas ta.
Tuludest kasvas Siimari sõnul enim intressitulu, kerkides aasta baasil 56 protsenti. "Intressitulude kasvu toetas nii laenumahtude kasv kui ka Euribori tõus," märkis Siimar.
Kahe aastaga on Hansapanga Grupi laenuportfell kosunud rekordilised 150 protsenti, kuid 100protsendilise hüppe on teinud ka tähtajaks tasumata jäänud laenude maht.
Eestlased jätsid tänavu esimeses kvartalis tähtajaks tasumata 4,7 miljardi väärtuses laenusid, kaks aastat tagasi oli nii-öelda hapuks läinud laenusid aga 1,8 miljardi eest.
"Laenuportfell on aastaga kasvanud 54 protsenti ja hilinenud maksete kasv tuleb peamiselt sellest. Trendi hilinenud laenumaksete arvu suurenemise suunas küll praegu näha ei ole," kinnitas Hansapanga Grupi finantsdirektor Kristina Siimar.
"Kui vaadata kolme Balti riiki, siis Lätis oleme eluasemelaenude tingimused tänaseks ehk kõige konservatiivsemaks muutnud, Leedus suuri muudatusi toimunud ei ole," sõnas Hansapank Eesti juht Priit Põldoja. Baltimaades tervikuna prognoosib Põldoja laenuturu tänavuseks aastakasvuks 35, Eestis 25 protsenti.
"Senisest konservatiivsem laenamine väljendub peamiselt suuremas omafinantseeringu nõudes või kõrgema marginaali pakkumises riskantsemate projektide ja sektorite korral," märkis Põldoja, ent lisas, et kvaliteetsetele projektidele ja sektoritele pakutakse endiselt madalat hinda.
Hetkel kuum