Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tublisid lihttöötajaid ei jätku

Ruth Laatre 26. aprill 2007, 00:00

Eri hinnangutel on Eesti jaekaubanduses täna puudu 600-800 müüjat ja kassapidajat, teenindussektoris tervikuna kaks korda rohkem töökäsi. Samal ajal Eesti rahvaarv kahaneb, igal aastal läheb kooli järjest vähem lapsi. Neist suurem osa püüab hiljem igal võimalusel saada sisse mõnda kõrgkooli. Raketina tõusev majandus loob teenindussektoris juurde uusi töökohti. Pole mingi ime, kui kolme kuni viie aasta pärast seisame silmitsi katastroofiga.

Viimase poole aasta märksõnad on pikad järjekorrad ja tööjõupuudus teeninduses. Erilise tähelepanu all on toidukauplused, kuid järjekorrad looklevad ka autopesulas, juuksuris, pesumajas ja remonditöökojas. Millest tuleneb, et meil pole inimesi, kes tahavad teha lihtsat tööd?

Asi ei ole palgas, probleem on ühiskonna väärtushinnangutes ning suutmatuses reageerida paindlikult tööturu iseärasustele. Väärtushinnangud on kreenis, kui tõstame pjedestaalile juhid, juristid, pangaametnikud, notarid. Müüjast või koristajast oleme loonud kolli, kellega lapsi hirmutada. Täie hooga käib lahterdamine: headest lastest kasvavad juhid, rumalatest ja laiskadest aga müüjad ja bussijuhid. Suur osa inimesi istub pigem töötuna kodus, kui valib mõne lihtsama ameti. Ometi - motiveeritud ja oma tööd südamega tegev lihttöötaja on majandusele ja riigile tuhat korda rohkem väärt kui kehv juht.

Tööjõuprobleemi lahendamiseks peavad pea tööle panema nii riik kui ka ettevõtjad. Eestis on täna rakenduseta osa venekeelsest elanikkonnast, osa inimesi ei proovigi tööd leida. Regionaalselt - Tallinnas ja Harjumaal on töötajaid puudu, samal ajal vabaneb Kreenholmist tõenäoliselt varsti 800 töötajat. Kindlasti on Tallinna ettevõtjad nõus värbama töötajaid pigem Ida-Virumaalt kui Hiinast. Kahjuks on komistuskivi tänane maksupoliitika: Ida-Viru inimesed vajavad reeglina edasi-tagasi transporti ja elamispinda Tallinnas töötamise ajal. Sellelt peab aga tööandja maksma erisoodustusmaksu.

Ära annab teha kutsehariduse populariseerimisel noorte hulgas. Vaatamata juba pikka aega vindunud diskussioonile on kutsehariduse maine nii madal, et see võrdub noore jaoks hüppega pea ees kuristikku. Kui aga kõik pürgivad ülikooli ning keegi ei soovi õppida kassapidajaks, keevitajaks või remondimeheks, ei ole meil lähema viie aasta pärast kedagi juhtida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing