Austraalia võlub matkajaid

Jaan Masing 27. aprill 2007, 00:00

Rohelisel mandril valitseb turvalisus - seda nii vähese kuritegevuse kui ka põhjalikult väljaehitatud ja piiretega varustatud vaateplatvormide, treppide ja radade tõttu. Rohked, sageli veidi liialdavad sildid hoiatavad võimalike ohtude eest.

Rikas riik on pea kõikidesse looduskaunitesse paikadesse rajanud heatasemelised pikniku- ja laagriplatsid. Need on alati puhtad ja valgustatud, WC-hoonetes on tualettpaber ja tihtipeale ka leigeveeline dušš.

Lähedusse jäävad piknikulauad - mis on sageli katusega -, samuti roostevabast metallist elektri- või gaasigrillid ja nõudepesuks veekraanid. Tihti on laagriplatside juures ka poolläbipaistva katusega laste mänguväljakud.

Ülalmainitud mugavusi pakuvad ka sajad supelrannad ning linna- ja rannapargid ehk praktiliselt kogu asustatud rannik. Lisaks dušid ja kraanid soolase merevee ning liiva mahapesemiseks.

Linnades, kus mererand pole hea või asub kaugel, on rajatud suured, sooja filtreeritud mereveega laguunid - palmisaarekeste ja osalt liivarannaga - või basseinid. Needki on tasuta, nagu ka fantastiliste troopikaõitega botaanikaaiad, paljud muuseumid ja galeriid.

Turismiinfopunktid on Rohelisel mandril igas linnakeses, sealt saab ilma rahata nii üldisi kui ka täpseid kaarte, looduskaitsealade tutvustusi koos põhjalike matkaradade skeemidega, linnaplaane, majutuskatalooge jms matkajale vajalikku teavet.

Maanteede äärde on sõiduväsimusest puhkamiseks rajatud tihedalt heatasemelisi piknikualasid, kus saab ka ööbida, mõnel pool jagavad vabatahtlikest pensionärid priilt isegi kohvi (paraku lahjat), küpsiseid ja morssi.

Maakera kuklapoolele reisides tasub meeles pidada, et Austraalias on kõik vastupidi - liiklus vasakul teepool, suvi ja talv vahetuses. Enim pani aga imestama, et päike ja kuu käivad seal vastupäeva - idast põhja ja sealt läände.

Pärismaalasi on vaid 2,5% elanikkonnast, kuid nende suveniire ja kunsti pakutakse laialt. Tõsi, enamik neist meenetest on tehtud Hiinas.

Ärksamad aborigeenid valmistavad rahvakunstitaieseid, mängivad pille ja tantsivad turistidele. Paraku on esinejate hulgas palju n-ö võõrleegionäre, isegi ülevõõbatud valgeid, sest tutvustava jutu ja bumerangiviske õpetamisega võsamehed hakkama ei saa.

Samas on paljud aborigeenid muutunud linnades vegeteerivaks, alkoholi- ja uimastiprobleemidega asotsiaalseks grupiks, kes elatub abirahast.

Reservaate elanikega tihedamalt asustatud idarannikul näha polnud, mujal Austraalias on neid küll.

Austraalia reisikiri jätkub järgmise nädala Puhkepäevas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:46
Otsi:

Ava täpsem otsing