Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hamlet ja libahunt ühel laval
Rahvusvahelisel tantsupäeval saab rahvusooperis Estonia tutvuda uute suundadega eesti tantsuloojate mõttemaailmas. Publiku ette jõuavad Oksana Titova ja Marina Kesleri värsked lavateosed, mis põhinevad eesti heliloojate loomingul.
Oksana Titova toob lavale Shakespeare'i tragöödia ainetel tantsuetenduse "Hamlet". Marina Kesler sai oma tantsuteose jaoks inspiratsiooni Kitzbergi "Libahundist".
Kumbki lavastajatest ei näe ühtki takistust tänapäevase tantsu toomisele Estonia suurele lavale.
"Mujal Euroopas juhtus see juba tükk aega tagasi. Klassikaline ja tänapäevane kunst eksisteerivad vahetus naabruses. Eks näis, kas meie publik on selleks valmis," ütleb Oksana Titova. "Lava tehnilised võimalused ja töötingimused soodustavad ideede genereerimist ja realiseerimist, sest saab mõelda suurejooneliselt ja laiahaardeliselt. See mulle meeldib."
"Hamleti" ja "Libahundi" puhul on tegu kahe iseseisva etendusega, üks maailma ja teine Eesti kirjandusklassikast inspireeritud. "Meie lavastame tükke eraldi ja ei seo neid meelega. Teemade suhtes võib vaataja muidugi mingeid seoseid leida," avab Titova.
"Minu Hamlet ei ole ühe tegelase nimi, vaid seisundi, sündroomi nimetus. Rollid, mis on võetud originaalteosest, on vaid ühe haiguse eri staadiumid, sümptomid, mis ilmuvad üks teise järgi," räägib Oksana Titova oma etenduse kontseptsioonist.
"Igal rollil on oma konkreetsed jooned ja tunnused, sisu ja vorm. Hamlet on minu jaoks nagu õnne valem - kesksel kohal on teatud kompromissi ja isiksuse arengu idee. Olemine ei tohiks olla kahtluse all, küsida võiks endalt hoopis, kuidas ja kellena."
"Hamletile" on muusika loonud Taavi Kerikmäe, kes usub, et see etendus sünnib igal õhtul uuena.
"Kuigi muusika struktuur on valmis komponeeritud, mängin ma igal korral ise elektroonikaga kaasa, et just selles hetkes paindlikumalt tantsijatele reageerida, nendega koos tantsida ja neid oma helidega mõjutada. Nii on see tegelikult igal korral veidi erinev muusika ja erinev liikumine ja erinev etendus," avab ta.
Marina Kesler on loonud oma "Libahundi" Lepo Sumera, Arvo Pärdi, Lydia Austeri, Raimo Kangro ja Philip Glassi muusikale. "Etenduse sõnum on üleskutse inimestele leida endas hingesoojust, tolerantsi teiste suhtes ning puhtust oma tegudes ja mõtetes," ütleb ta. Kitzbergist täiesti erinev stseen on "II Dimensioon: hundid", metsa teispoolsus, mis võtab Tiina endale ja omaks. "See idee on justkui emigreerumise moodi - teine riik võtab sind vastu, sest on sallivam ja arenenum. Inspiratsioon tekkis, kui lugesin Arvo Pärdist ja tema emigreerumisest. Oma riiki Pärt ei sobinud, aga Berliin, Viin ja hiljem kogu maailm ulatasid talle käe ja tunnistasid jumalikku annet," selgitab lavastaja.
Maria Kesleri "Libahunt" räägib inimsuhetest üldiselt, seepärast on ka koreograafia süntees rahvapärasest ja kaasaegsest tantsust.