Kangelaseeposed joonistusribades

Koomikseid tavatsetakse seostada eelajalooliste koopamaalingute, Egiptuse hieroglüüfide ning kõikide muude kõrvutatud visuaalsete pildinarratiividega.

Eelajaloolistes koomiksites ei olnud sõnaline osa nõutud. Siiski, sõnadega saab edasi anda enam. Esimeseks tänapäevaseks koomiksiks tuleb lugeda Richard Fenton Outcalti "Hogan's Alleyt" The Yellow Kidiga peaosas, mis nägi ilmavalgust 1896. aastal. Outcalt läheb koomiksikunsti ajalukku mehena, kes tutvustas maailmale jutumulli. Baas uuele kunstitüübile olid tsementeeritud ning seiklus algas. Koomiksite esimesel kümnendil olid nad peamiselt humoristlikud lühipildiread, anglosaksi keeleruumist on nad saanud tuntuks koomiksitena (comics).

Mujal maailmas kannavad sarnased pildiread väga erinevaid nimesid, olgugi et sisu on samalaadne.

Itaalias kutsutakse neid jooniseid fumetti'ks ehk pilvesarnaseks udukoguks, prantslased tunnevad neid kui bande dessiné'd ehk joonisriba, jaapanlastel on manga ning portugallased loevad história em quadradinhos'i, mis tähendab jutte kastikestes.

1930ndate alguses ilmus pildile esimene kostümeeritud kangelane, Fantoom, mille looja on kirjanik Lee Falk ning graafik Ray Moore. Falki peetakse kõigi aegade parimaks koomiksikirjanikuks ning meheks, kes kõige kauem ühte tegelast arendanud - 50 aastat!

Samuti kui Ameerikas hakkas koomiksikirjandus tuult tiibadesse saama ka mujal maailmas. Näiteks Belgias kogus kiirelt kuulsust ka tänapäeval kirjastatav Tintin, mis oli selge ja puhta joonega koomiks, mida palju jäljendama hakati. Tekkisid esimesed superkangelased, võitmatud seadusekaitsjad, nagu Superman, kes on verstapost - temast edasi algas koomiksite kuldaeg.

Uus karakter tõi kohe palju järgijaid ja loomulikult väga palju raha ning seda kuni tänaseni, sest kiirelt laienenud brändile tehti möödunud aastal taas kord filmijärg. Kahjuks ei näinud Supermani loojad sellest rahast kuigi palju, sest müüsid vaid pisku eest 40ndatel oma kangelase DC Comicsi kartellile.

Perioodil 1940-1945 loodi Ühendriikides ligi 400 superkangelast. Enamasti olid nad Supermani kloonid ning vähesed neist jäid elama. Siiski on kaks tegelast, keda tuleb esile tõsta: kõigepealt 1939. aastal Bob Kane'i nimelise kirjaniku loodud Batman, kes 80ndatel ületas tuntuselt isegi Supermani enda, ning Captain Marvel.

Teise maailmasõja puhkedes astus enamik kangelasi sõjaväkke ning läks koos tavaliste sõduritega rindele. Koomiksist sai tugev ideoloogiline mõjutaja, tõstmaks rindemeeste moraali. Tolle aja suurim kangelane on kultuslike Stan Lee ja John Kirbi loodud Captain America, kes esimese omanimelise koomiksiraamatu kaanel võitleb ei kellegi muu kui Adolf Hitleri endaga.

Tagasilöök ei jäänud siiski tulemata - 1950 algas suurim nõiajaht koomiksitele, mida siiani nähtud. Ameerikas keelati ära kõikvõimalike asju, hirmutavaid pealkirju, vulgaarseid ja ebapatriootlike tekste jne. Psühhiaater Frederic Wertham kirjutas isegi raamatu "Süütute võrgutamine", kus süüdistas koomikseid noortes seadustele allumatuse põhjustamises. Loodi isegi koomiksite koodeks, mis piiras koomiksites ilmuvat.

Euroopas lõi sellel ajal laineid ka Eestis ülimenukas Gallia pisikesest külast pajatav pildirida "Asterix". René Goscinny (tekst) ja Albert Uderzo (pildid) alustasid 1959. aastal ning isegi kui kirjutaja 1977. aastal suri, ei lõppenud ind. Uderzo joonistab seiklusi tänaseni.

Aeg muutus ning sellega seoses ka koomiksid. Ilmusid esimesed seksuaalse sisu ning tegevusega pildiraamatud. Tulid prantslaste Barbarell ja ameeriklaste kuulus vanapoiss Kass Fritz. Uutes underground-teostes oli seksi, uimasteid ja vägivalda, sotsiaalkriitikat ja intellektuaalset mõtisklust, samuti uusi suundi värvimisel ning joonistamisel, ühesõnaga asju, mida siiani polnud keegi kasutanud. Prantsuse joonistajad Moebius, Philippe Druillet, Jean Pierre Dionnet ja Bernard Farkas ühinesid ühisnimetaja Les Humanoides Associés alla ning lõid 1974. aastal ajaloolise ajakirja Metal Hurlant, mis kolm aastat hiljem Heavy Metali nime all Ühendriikidesse tuli. Uudsed joonistusmotiivid, lehekujundused, paljad kehad, vägivald, narkootikumid ja rock'n'roll, kõik see muutis ajakirja kohe menukaks.

1970ndate lõpus tuli vanameister Will Eisner välja uuendusliku liiniga koomiksi narratiivis - graafilise romaaniga. Nagu Edgar Allan Poe'd nimetatakse tänapäevase lühijutu vormi loojaks, on Eisner siin pioneeriks.

Graafiline romaan on korraliku raamatu mõõtu koomiksikogum, milles on kas kogutud või täiesti uued pildiread. Graafiline romaan lubas pikemaid lugusid ning peenemat kunstnikutööd.

Kaheksakümnendad lennutasid koomiksikultuuri kapitalismi. Kõikevõitev ristturundus tõi turule kõik, alustades Ämblikmehe voodipesust kuni X-meeste nätsude ja videomängudeni. 1980ndatel vändati ka kolm Supermani filmi ning kaks kultuslikku Batmani saagat. Lood muutusid lahjemaks, kuid vormid vägevamaks. Kõik, mida sai koomiksitega seostada, läks kaubaks.

Kaheksakümnendatel näeb Eestis ilmavalgust kuni tänaseni legendina püsiva karikaturisti Olimar Kallase talent. Andeka karikaturisti koore all peidab ennast ka jutuvestja, kes avaldas sel kümnendil mitmeid pildivihikuid, kus seiklevad insener Noonius, kirjanik Ulmik ja konservatiivne snoob Kraaps.

"Proovisõit", mis avaldati 1981. aastal, on esimene Eesti graafiline romaan, mis täielikult koomiksi paradigmat kannab. 1986. aastal avaldatud "Seiklus Sekontias sundmaandumisega Pelikanisaarel" ületab aga jutustuselt ning vormilt kõik varasemad ning seda võib vabalt nimetada meistriklassiks.

Järgmist kümnendit koomiksiilmas iseloomustab interneti võidukäik, nagu enamikus valdkondades. Kõikidele saabus võimalus oma annet koomiksikirjanikuna teistega jagada. Peale selle hakkasid Euroopas ja Ühendriikides rohkem levima jaapani manga'd, seda nii koomiksiraamatute kui ka filmidena (anime). Kümnendi määravaim joonisfilm on Masamune Shirow' "Vaim masinas" (1995, jp "Kokaku Kidotai", ingl "Ghost in the Shell").

Koomiksikultuse teine etapp saabus pärast 11. septembrit, kui maailm vajas taas oma sangareid. Hollywoodis vändati filme kõikidest koomiksitest, millele vähegi käsi peale sattus. Kõige edukamaks kujunes taas "Ämblikmees", kelle kolmas film on just ekraanidele saabumas.

Koomiksiformaat kätkeb endas klassikalist peegeldust parasjagu valitsevast poliitilisest situatsioonist, sotsiaalsest moraalitusest ning kõigest muust, mida ajakirjandus käsitleda ei taha või ei või. Lisaks lihtsale ning mõistetavale hea ja kurja motiivile on kõik kangelased tavalised inimesed, kellega on juhtunud traagiline õnnetus või eksperiment. Lugejal on oluline, et saaks samastuda ning olla vastu samadele raskustele, millega kangelanegi.

Koomiksite narratiiv võib tunduda kesise kujutlusvõimega inimeste meelislugemine, kuid vaadates kaugemale maailmavalulistest tekstidest ning moraalsetest tõekspidamistest, näeme me tõelist popkunsti.

Kirby ja Lee on koomiksimaailma kaks superstaari, kes lõid kahe peale peaaegu kogu seal tegutsevate superkangelaste nimistu.

Maailma üheks paremaks koomiksikirjanikuks loetud Stan Lee sündis 1922. aastal New Yorgis. Tema kirjutatud tegelased on keerulised, aga tõetruud ning tegutsevad ühises universumis tihti üksteisega kohtudes. Koomiksi puhul ei ole aga kirjanik üksi midagi, ta vajab enda kõrvale tugevat kunstnikku. Partneri leidis Lee kadestusväärse käega John Kirby näol, keda siiani peetakse maailma kõige kiiremaks joonistajaks. Ta oli võimeline joonistama kuus lehekülge koomiksit päevas. John sündis Austria juudi perekonna lapsena 1917. aastal New Yorgis ning alustas koomiksitega juba varases nooruses.

Kirbyt peetaks kõige mõjuvõimsamaks ning viljakamaks koomiksikunstnikuks läbiaegade. Teda kutsutakse lihtsalt Kuningaks (The King).

Enne kohtumist ning koostööd tegutsesid nii Kirby kui ka Lee erinevate autorite ja joonistajatega, kuid lõid täieliku impeeriumi uusi kangelasi, ühinedes Marvel koomiksi kaubamärgi alla. Olgugi, et Ämblikmees ei ole täielikult vaid nende kahe mehe lapsuke, kuuluvad nende loodu nimekirja näiteks Fantastiline Nelik, X-mehed, Hulk, Raudmees, Daredevil ja Dr Strange.

Lee ja Kirby töö tulemusel muutus koomiksikartell Marvel pisikesest kirjastusest multimeediakonglomeraadiks.

Ainuomase pildilise käekirjaga Jaapani koomiksid on manga'd. Tänapäevane manga kujunes välja pärast Teist maailmasõda ning tänaseks on sellest kujunenud mitme miljardi dollari suurune turg. Varasemast, enamasti mustvalgest minimalistlikust joonisest on aga tänapäevaks arenenud välja mitu suunda.

Manga tähendab otsetõlkes "juhuslikud pildid" ning kui jätta kõrvale 12. sajandil joonistatud giga'd ehk naljapildid, sai tänapäevane manga alguse 18. sajandi teisel poolel, levides peamiselt puugravüüridel. Manga hakkas levima pärast seda, kui Ühendriigid asusid kaubavahetusse Jaapaniga. Algselt müüdi manga'sid lelupoodides lasteraamatutena, kuid tugevnev Jaapani sõjavägi hakkas nende sisu mõjutama ning laiemaks muutusid ka manga'des käsitletud teemad.

Manga oli lihtsa lineaarse ning realistliku joonistusstiiliga koomiks, mille peamisteks tegelasteks samuraid ning ninja'd, tolleaegsed õigusemõistjad. Tänaseks on manga ampluaa tugevalt laienenud, seda nii kunstiliselt tasemelt kui ka tekstiliselt narratiivilt.

Ajaga on juurde tulnud kõrgtehnoloogia, neorealistlikud vaated, piiramatu kujutlusvõime ning ulme. Manga'de jätkuvale edule annavad hoogu juurde ka nende põhjal vändatud joonisfilmid.