Päike pudelis

Heidi Vihma 27. aprill 2007, 00:00

Austraalia veinide suurim õnnetus, aga ka suurim õnnistus on päike: Euroopa traditsiooniliste veinimaadega võrreldes on siin palju soojem ja veinid ei tule piisavalt happelised, ometi on Austraalia veine kiidetud kui pudelisse püütud päikesepaistet - marjade küpsusega siin probleeme ei ole, veinid tulevad täidlased, pehmed ja kanged.

Kümme-viisteist aastat tagasi oli suur Austraalia veinitootmise mahult maailmas alles umbes kümnes. Isegi Puglia, Itaalia väike saapakonts, tegi rohkem veini kui terve Austraalia manner kokku. Aga nüüd on Austraalia tõusnud viiendaks-kuuendaks - viinamarjakasvatuseks on võetud juurde uusi alasid.

Alguses ei peetud Austraalia kliimat päris tükk aega viinamarjakasvatuseks üldsegi sobivaks, ometi jõuti parimate veinidega juba saja aastaga maailma tippude hulka: 1873. aastal Viini maailmanäitusel tunnistati Victoria piirkonnas aretatud Hermitage omataoliste hulgas maailma parimaks. Ometi jäi Austraalia kauaks ajaks rohkem õlle- kui veinimaaks ning tegelikult on ta seda suuremas osas ka nüüd, veinimarja kasvatatakse vaid väikesel osal kogu mandrist.

Suurema hoo sai veinitööstus sisse alles eelmise sajandi kuuekümnendatel, kui Teise maailmasõja järel hulk põlistest veinimaadest pärit immigrante leidis Austraalias uue kodumaa. Viimastel aastakümnetel kogu maailmas võidetud populaarsus tugineb kaheksakümnendatel kasutusele võetud moodsale tehnoloogiale - külmfermentatsioonile ja käärimisprotsessi peatamisele enne, kui kogu suhkur on alkoholiks muutunud. Kasvatatakse põhiliselt Vana Maailma traditsioonilisi viinamarju, lisaks on aretatud ka suur hulk kohalikke ristandeid. Sooja kliima tõttu on enimkasvatatud mari Chardonnay, aga kuulsust ja au toob Austraalia veinidele ikkagi Shiraz - seesama mari, millest oli tehtud ka ülalnimetatud esimene auhinnavein. Austraalia Shiraz on eriliselt moosine ja sellega liitub paras annus piprasust. "Kogu ülejäänud maailmal pole sellist moosiveini kõrvale panna - puhas moos ja vürtsid," iseloomustab tippveine Matti Timmermann, veinispetsialist, kes lahkesti oli valmis austraallaste veini-elust lähemalt rääkima. Inimesed ju armastavad magusat ja nii on neil moosiveinidel kogu maailmas hea minek.

Teise suure Austraalia veinina, mida meie turul on paraku vähe, nimetab Matti Timmermann Coonawarra Cabernet Savignoni.

Austraalias on veinimeistritel uute veinide loomisel peaaegu piiramatu vabadus. Nagu Uuele Maailmale üldiselt omane, on väga vähe reegleid, millest peab kinni pidama või millest peetakse kinni. Kogu Austraalia veinitööstus baseerub eelkõige erinevates piirkondades toodetu segamisel, esimesena hakati segama ka näiteks Shirazi Cabernet Savignoniga. Viinamarjakasvatajatel on vabadus segada kokku mida iganes ja niimoodi saadakse ka parimaid tulemusi, arvestades Vitis vinifera jaoks raskeid ja mõneti ebasobivaid kasvutingimusi sellel maal. Kui etiketilt loeme, et tegemist on Kagu-Austraalia veiniga, mis hõlmab suurema osa kogu Austraalia veinikasvatuspiirkonnast, võivad üheks veiniks segatud viinamarjad olla kasvanud üksteisest sadade kilomeetrite kaugusel kogu Austraalia kaguosas.

Isegi, kui piirkond on pudelil märgitud, võib sinna sekka segada kuni 30% muu piirkonna veine - nagu öeldud, on Austraalias veinireeglid väga leebe. Kas keegi Euroopas kujutaks ette, et Bordeaux' veine hakatakse näiteks Rh?ne'i omadega segama? Aga Austraalia teedel sõidavad ringi hiigelsuured läikivad paakautod, mis veavad ikka jahedama piirkonna veini soojemasse ja vastupidi, peaasi, et vein saaks põnev ja nüansirikkam.

Kui Vanas Maailmas on enam-vähem kindlalt paigas, mis piirkonnas ja millistes tingimustes erinevad viinamarjasordid kõige paremaid tulemusi annavad, siis Uues Maailmas on kõik võimalused veel lahti: kasvatatakse ükskõik mis viinamarju ükskõik mis kohas, peaasi, et need oleksid maailmaturul sellel hetkel populaarsed ja müüksid hästi.

Seesama täidlus, happevaesus ja magusus teevad Austraalia veinid kergelt joodavaks ja sobitavad need eriliselt hästi selliste toitudega, millel endalgi hapet vähe. Sellised on näiteks ohtralt juurvilju sisaldavad road, pastatoidud, teraviljatoidud. Shiraz ja Cabernet Savignon sobivad just selliste veise- ja lambaliharoogadega, millel on tume kaste - see on tavaliselt magusam. Veini mustsõstralisust sobib toetama mustsõstrakaste, ploomisust ploomikaste. Austraalia Chardonnay on Euroopa omast enamasti täidlasem, happevaesem, puudub ka eriline mineraalsus, aga seal on tunda eksootilisi puuvilju nagu mango, ananass, melon. Nende Chardonnay sobitub paremini liha kui kalaga, need täidlased, õlised, järelmaitses küllaltki vürtsikad veinid koos puuviljakastmes liharoaga võivad olla lausa imelised kombinatsioonid. Kalaroogadega nii head klappi ei ole, kui kala juurde, siis pigem praetud kui hautatud kalaga ja siis olgu ka vein juba natuke vaadis küpsenud, soovitab maitsespetsialist Matti Timmermann.

Tema nõuanne algajale Austraalia veinide joojale on lihtne: kuna veiniloojate isiklik roll on väga suur, tuleb katse-eksitus meetodil välja valida enda maitsega haakuv tootja. Kui tootja käekiri meeldib, võib edasi minna tema kõrgema klassi veinidele, kus päritolu on juba täpsemalt määratletud.

Austraalia veinitööstuse näo kujundavad suuresti neli tipptegijat, kellelt ühtekokku tuleb üle 90% kogu maa veinitoodangust: Southcorp, BRL Hardy, Orlando Wyndham ja Mildara Blass, kõik Eestiski vähemalt mõne kaubamärgiga esindatud. Edasi tulevad viis-kuus pika ajalooga firmat, enamasti perefirmad, kelle kogutoodang on ehk viis protsenti, ülejäänud paar-kolm protsenti jaguneb väiketootjate vahel. Ühtekokku on tootjaid ja kaubamärke Austraalias 1900.

Varakevadel käis Eestis Austraalia pikaaegsete traditsioonidega veinitootja Brown Brothersi esindaja Ross Brown. Brown Brothers on Euroopas tuntud ja Eestis tükk aega turul olnud perefirma, mille vanuseks on sada kakskümmend aastat. Ross Brown on neljanda põlvkonna veinitegija, perefirma korporatiivdirektor, kes tänu oma põhjalike teadmistele veinide sordipuhtuse alal, samuti veinide ja toitude kokkusobitamise spetsialistina on oodatud lektoriks veiniseminaridel nii Austraalias kui ka siinpool ookeani.

Austraalia veinitootjatel on seda lihtsam jõuda heade tulemusteni, mida rohkem on neil segamiseks eri piirkondades ja eri aastakäikudest pärit materjali. Brown Brothersi peamaja asub Milawas, suhteliselt metsases piirkonnas, aga nende viinapuuaedu on nii kõrgel mägedes, kus on külm, kui ka soojal kontinentaalse kliimaga sisemaal, nii et materjali põnevate veinide loomiseks on küll. Brown Brothersil on uute veinide väljatöötamiseks oma "lasteaed", mini-veinimaja, kus katsetatakse uusi tehnoloogiaid, uuritakse võimalusi laiendada viinapuude senist kasvuala, katsetatakse uute sortide, stiilide, segudega. Nii mõnedki nende "lasteaia" viimase aja eksperimentaalveinidest on kiiresti suureks kasvanud - nende Barbera, Dolcetto, Moscato, Tarrango on nüüdseks laialt tuntud ja armastatud. Neist viimane on ka Eestis saadaval.

Ross Brown usub Austraalia veinide tulevikku: "Euroopa veinid on kas väga halvad ja väga odavad või väga head ja väga kallid. Austraalia veinid jäävad sinna vahele - mitte eriti kallid, aga ilusad veinid. Pealegi peavad paljud veinijoojad Euroopa veine liiga keeruliseks, eriti mis puutub klassifitseerimisse ja nimetustesse: piirkond ja küla on kirjas küll, aga mis seal sees on, seda ei saagi teada, viinamarjasorti pole. Teisel poole maakera elavate inimeste jaoks on seda liiga vähe, et veini iseloomu ja stiili kohta infot saada. Austraalia veinidel on viinamari alati ära märgitud ja võid kindel olla, mida ostad."

Fotod: Meeli Küttim

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:31
Otsi:

Ava täpsem otsing