Väitlemisoskus lisab sõnumile veenvust

Ettevõttes toimub iga päev väitlusi: koosolekuid, nõupidamisi ja läbirääkimisi. Kas neist ka kasulikud ideed sünnivad, sõltub tihti sellest, kui veenvalt oma seisukohad esitatakse.

Üks juhi oluline oskus on oma seisukohtade argumenteeritud väljendamine, mille käigus kuulatakse ära ka teiste seisukohad ja arvestatakse nendega - teisisõnu oskus väidelda.

Väitlus on hariv ja kaasahaarav meetod, mille abil saab arendada esinemis- ja veenmisoskusi, et osata piiratud aja jooksul välja öelda kõige olulisem; tegevus, millele tuleb iga päev tähelepanu pöörata.

Näidisväitlust näinud Fontes grupi nõukogu esimehe Tõnis Arro sõnul on väitlus nagu näite- või tennisemäng, mida professionaalse esitusena on nauditav ja kaasahaarav vaadata ning mis paneb kaasa mõtlema ja tundma.

Arro sõnul on juhi üks olulisemaid kompetentse mõjukus ning väitlus on kahtlemata üks, kuigi mitte ainus viis selle kompetentsi realiseerimiseks.

Lisaks peab Arro väitlusoskuste aluseks ka kuulamist ja rääkimist: "Hea juht oskab kuulata ja saab kiiresti öeldust aru. Samuti suudab ta kiiresti öeldule reageerida ja mõjuvalt vastata. Seega võib olla juhina edukas, olemata hea väitleja, kuid hea väitlusoskus tuleb edukale juhtimisele kasuks."

Juhtidel tasuks aeg-ajalt mõelda, kas väitlused, mis organisatsioonis ette tulevad, on ettevõtte arengule kasulikud. Kas innovaatilisi ideid julgetakse avalikult esitada? Kas organisatsiooni sisekeskkond toetab uute ideede väljaütlemist?

Muutuste toimumiseks on vajalik teatud avatus ja valmidus teistmoodi mõelda, sest vastuväiteks on vaja näha eelkõige vastaspoole mõtte sisu.

Vahel juhtub, et kriitilise tähtsusega otsused võetakse vastu ilma pikema analüüsita, ainult emotsioonide ja välise mulje põhjal, mille tagajärg võib olla arengu peatumine.

Peale ettevõtte sees toimuva on juhid väitlussituatsioonides klientide, tarnijate, konkurentide ja partneritega.

Olla kõigile pooltele võrdväärne partner mõtete analüüsimisel ning nende sünteesimisel võib tunduda raske, kuid on arendatav oskus.

Väitleja ja Heateo sihtasutuse juhataja Artur Taevere sõnul tuleb tema töös pidevalt tegelda inimeste veenmisega ning oskus teha seda argumenteeritult kulub igal juhul ära.

Taevere kirjeldab oma kogemust järgmiselt: "Kui me möödunud suvel ja sügisel valmistasime koos Hansapangaga ette Heateo sihtasutuse projekti "Noored kooli", pidime iga nädal partnereid veenma. Kohtusime ettevõtete tippjuhtide, koolidirektorite, haridusametnike ja paljude teiste võimalike koostööpartneritega."

Taevere sõnul pidid nad panema teised uskuma, et suudavad luua niivõrd atraktiivse programmi, mis motiveerib võimekaid noori jätma muud karjäärivalikud kõrvale ja töötama kaks aastat õpetajana.

Neil läks see protsess õnneks. Seejärel pidi hakkama noori värbama. Paar päeva tagasi oli kandideerimise tähtaeg ja kümnele kohale saadi 76 avaldust.

"Usun, et minu varasem väitluskogemus tuli kasuks nii silmast silma kohtumistel kui ka suure kuulajaskonnaga värbamisüritustel," on Taeverel hea tulemuse pärast hea meel.

Eesti Päevalehe arvamustoimetaja ja Eesti Väitlusseltsi koolitaja Liisa Pasti sõnul sõltub teiste toetus suurel määral meie võimest ja oskusest end arusaadavaks teha.

Pasti sõnul tehakse selgitustöö mõnikord ennastõigustavalt, auditooriumiga mitte arvestades ning sisuliste põhjendusteta, mistõttu muutub jutt kuulajatele vastumeelseks.

"Argumenteerimise põhitõdede tundmine aitab oma väiteid kuulajatele-lugejatele selgitada, sest põhjenduste loogika töötab tegelikult ju igal pool sarnaselt," lisas Past.

Hea eneseväljendusoskuse vajalikkus ei piirdu aga töökeskkonnas toimuvaga, vaid loob lisaväärtust ka muudes eluvaldkondades.

Edukal juhil on oskused, mis aitavad tal töötajatega efektiivselt kontakti saavutada, mille tulemusel pingutab meeskond rohkem, kui ametinõuded seda eeldavad.

Autor: Kristiina Esop