Harjutades saab lugemiskiiruse kasvatada kordades suuremaks

ÄP 02. mai 2007, 00:00

Kuna inimene omandab 80-90% oma teadistest lugemise kaudu, on üsnagi mõistetav, et ainuüksi tööga seotud lugemisele kulub inimestel vägagi palju aega, räägib väidetavalt Eestis ainsa kiirlugemise kursusi korraldava Kiirlugemiskooli OÜ mälutreener Tauri Tallermaa.

Ta loetleb, et näiteks spetsialistil kulub lugemisele päevas umbes 1-3 tundi, keskastmejuhil ning tippjuhil vastavalt 2-4 ja 4-6 tundi.

Kiirlugemiskool OÜ juhataja Kristi Vahtra lisab, et nii-öelda tavaline inimene loeb 300-500 tähemärki minutis, arvestades tekstist arusaamist. "Lühema kursuse lõpus on keskmine tulemus 2000 ja pikemal umbes 2500 tähemärki. Parimad loevad muidugi veelgi kiiremini."

Tallermaa sõnul ei olegi õige kasutada terminina kiirlugemine, sest see on liiga ühemõtteliselt kitsas väljend. "Kiirlugemine ei ole mingil juhul diagonaalis lugemine. Pigem tuleks kasutada väljendit ratsionaalne lugemine, kuid see kõlab liiga kohmakalt," kinnitab ta.

Kiirlugemise all mõeldakse eelkõige teksti eesmärgipärast, süsteemset ning regressioonita lugemist. "Lugema hakkamisel peab olema selge milleks midagi loetakse, keskendumist tekstile ning oskust saadud infot süstematiseerida - ehk eraldada oluline ebaolulisest," selgitab Tallermaa.

Ta lisab, et tundub küll ebaloogilisena, ent mida kiiremini saaks lugeda, seda rohkem teksti ka mõistetaks. "Sest seda vähem on inimene hajevil ja pole aega kõrvalistele asjadele mõelda," märgib Tallermaa.

Tema sõnul aidatakse kiirlugemiskursustel inimesel õppida keskenduma, erinevaid järeleproovitud tehnikaid, samuti aidata teadvustada lugemise puudusi.

Vahtra sõnul sai firma kodulehte luues välja otsitud fakt, et USA ekspresidendi Bill Clintoni administratsiooni ei võetud tööle inimest, kes loeb alla 4000 tähemärgi minutis. "Mis praegu on, ei tea, kuid üsna tõenäoline, et lugemiskiirust arvestatakse töölevõtmisel."

Käisin kiirlugemise kahepäevasel koolitusel. Peamine viga, mida nii mina kui ka teised koolitusel osalejad tunnistasid, oli see, et teksti lugedes varem tähelepanu hajus ja silmadega hakkasin juba loetud teksti uuesti haarama. See oligi peamine, et lugeda tuleb ilma regressioonita.

Enne kursust lugesin ajalehte tund aega või rohkem, siis nüüd mul kulub selle läbiuurimiseks 10-15 minutit. Teksti lugedes otsin nüüd rohkem selle peamist sõnumit ja sõnumi uudsust. Samuti on lugemisel oluline ka keskendumisvõime.

Kiirlugemiskursustel osalesin umbes kolm aastat tagasi. Infotöötleja ehk ajakirjanikuna olen pidanud varemgi õppima võimalikult kiiresti ja palju infot läbi töötama.

Kiirlugemise kursus andis uusi nippe, millest ma varem midagi ei teadnud. Kuid nii kaugele ma kursuse jooksul ei arenenud, et korraga haarata tervet lehekülge ning kirjutatut hiljem detailsemalt kirjelda Tean, et mõned on selleks suutelised. Minuti jooksul suudan ma küll aru saada, millest leheküljel juttu oli. Praegu saan ma ühe 200-leheküljelise raamatu loetud ühe õhtuga, ajalehega läheb mul kolm minutit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:31
Otsi:

Ava täpsem otsing