Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljardiprojekt Koidulas startimas
"Otsime konkursi korras oma meeskonda insenere, kes aitaksid kokku panna raudteepiirijaama ehitushanke dokumendid," ütles Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld. "Just äsja kuulutasime välja riigihanke, leidmaks projektdokumentatsioonile ekspertiisi tegija."
Leinfeldi sõnul sai Koidula piirijaama tulevik tunduvalt selgemaks pärast eelmise valitsuse veebruari keskel tehtud otsust, mille kohaselt loobuti euroabi taotlemisest ja riik otsustas osaliselt miljardiprojekti toetada. Võimalikku euroabi ootama jäädes oleks ehituse algus lükkunud mitme aasta võrra edasi.
Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul käib praegu järgmise aasta riigieelarve strateegia koostamine. "Ministeerium kirjutab Koidula piirijaama esimeseks ehitusaastaks vajalikud summad kindlasti sisse," lisas Tatter.
Riigi osaks jääb veidi üle 300 miljoni krooni ehk kolmandik projekti eelarvest. Ülejäänud projekti rahastavad RKAS ja AS Eesti Raudtee, kes investeerivad raudtee infrastruktuuri veidi üle 600 miljoni krooni.
Majandusministeeriumi majandus- ja riigivara talituse juhataja Ingvar Allekandi kinnitusel on nad enamiku piirijaama arendamisele jalgu jäävate eramaaomanikega jõudnud kokkuleppele. Eelmise nädala neljapäevasel istungil andis valitsus Koidula piirijaama lähedal 13,9 hektari suuruse RMK valduses oleva metsamaa tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et hüvitada sundvõõrandatavaid maaüksusi.
Allekandi andmeil said nad tänu saadud maatükile kaubale nelja eramaaomanikuga. "Tänaseks pole me kompromissini jõudnud kahe maaomanikuga ja üks omanik on andnud asja kohtusse," ütles Allekand ja lisas, et kokkulepete tegemise tähtaeg kukub 10. mail.
Koidula piiripunkti arendusala suurus on üle 85 hektari, millest eramaa alla jäi 17 maaomaniku maad kokku 34,5 hektarit. Nende suhtes, kellega RKAS väljaostuhinnas kokkuleppele ei saadud, algatas majandusministeerium eelmise aasta novembris sundvõõrandamise.