Viinakeeld sundis varusid koguma

Kadri Jakobson 08. mai 2007, 00:00

Eile enne kella kahte päeval oli pealinna alkoholipoodides ja -osakondades küllaga sagimist. Enamik ostjatest, kes ladusid korvi kas kalleid konjakeid ja viskisid või õlle- ja viinakaste, olid soomlased. Eestlastel oli näpus paar pudelit õlut, neidudel purk siidrit või muud. "Mina ei varu midagi," ütles järjekorras seisev mõtlik mees. "Ja keeld on igati õigustatud," lisas ta.

Mere puiestee Liviko alkoholipoes ostsid soomlased Markku ja Veikko alkoholi restiga. 8 ühte marki, 8 teist, 8 Gin-longero kasti, tippu veel viina ka. Kas mehed tulid veoautoga? "Ei, see läheb sõiduauto peale! Teadsime, et kell 14 pannakse poed kinni. Tulime laevalt ja kohe ostma," ütles Markku. Nad ütlesid ühest suust, et alkoholi võiks ikka kogu aeg poest saada.

Kaubamaja toiduosakonnas tõmbasid Falcki töötajad alkoholiosakonnale lindi ümber, müüjad pakkisid lahjemat alkoholi kollastesse kiledesse. "No kes kella kahe ajal alkoholiosakonnas on, saab ikka joogi kätte, oleme inimlikud," ütles üks müüja.

Alkoholitootjate kahju ulatub miljonitesse kroonidesse ja riigi rahu huvides on nad seda vaikselt kannatanud. Kui pärast 10. maid sanktsioonid kestavad, lubavad nad häält tõsta.

"Siis peaks arutlema teemal, kas eesti inimesed ei oska üldse alkoholi juua või peab mõne vene päti pärast selle ära keelama," ütles A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop karmilt. Tema sõnul on kõik rahumeelsed lahendused, mis ühiskonnas olevaid pingeid maandaksid, teretulnud, kaasa arvatud alkoholi müügi keeld.

"Nägin, et suurem osa vene keelt kõnelevatest isikutest oli alkoholi- või mõnes muus joobes. Tundub, et alkohol ja julgus käivad sellistes asjades koos," ütles Noop.

Alkoholikeeld toob ettevõttele kahju rohkem kui miljon krooni päevas. "Loomulikult meil väga suur kahju, kuid me ei plaani seda kellegi käest sisse nõudma hakata. Ühiskonna stabiilsus on ka meie jaoks suurema väärtusega kui kokkulöödud kahju," märkis Noop. Lisakahju toovad tulutult jooksvad reklaamid, sest inimene poest seda kaupa osta ei saa.

Õigustatuks peab Noop alkoholi müügi keeldu 10. maini. "Sealt edasi läheks see ettevõtjate ja vaba turumajanduse ning nende põhimõtete oluliseks kitsendamiseks," rääkis ta.

Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et juba teist alkoholi müügi keeldu võtab ettevõte kui paramatust. Kahjusummasid ei taha ta nimetada. "Need poleks väiksed numbrid, kuid nende väljatoomine annaks alust poliitilisteks sõnavõttudeks ja rünnakuteks - seda me ei taha," ütles Kalvi. "Oleme võtnud seda kui paratamatust ja force majeure'i. "Oleme praegu kannatlikud ja tolerantsed, arvestades situatsiooni ja kohalike omavalitsuste määratud tärmineid. Kannatame kahju, kuid võtame seda kui ajutist olukorda," lisas ta.

Kalvi sõnul on riiklikud huvid ärihuvidest üle, kõik on mõistetav kuni teatud piirini.

"Kui tänane vaikiolek annab kellelegi idee, et alkoholikeeld võiks kehtida aasta läbi, on see mõistagi teine asi. Siis me selgelt avaldame arvamust," ütles ta.

Saku Õlletehasest öeldi, et tootmismahtude vähendamiseks põhjust ei ole, eksport toimub endiselt, samuti suurendatakse laovarusid. "Loodame, et selline piirangute vajadus peagi kaob," ütles õlletehase pressiesindaja.

Mustamäe Prisma juhataja Margus Musthallik ütles, et alkoholi müük on vähenenud.

"Kindlasti kaubandus mingil määral kaotas selle keelu tõttu, sest ega inimene ei jõua lõpmata ette ära osta. Kui suur kahju oli, ei oska öelda," ütles Musthallik. Päevadel, kus alkoholi võis müüa kella 14ni, oli pood tema sõnul rahvast täis. Seda, et korvid oleks kangemat kraami täis laotud, just polnud, kuid ilmselt võeti üht-teist kaasa igaks juhuks.

"Oleme Venemaa partneritega jõudnud vastastikku kokkuleppele, et hetk on ebasobiv ja võtame rahulikumalt. Meil on tagasilööke, oleme lõpetanud seal teatud tegevused," ütles Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.

Ta ei täpsusta, kui suurt kahju ettevõtte kannatab, sest ei soovi õli tulle valada.

Kalvi sõnul on asi tõsisem, kui Venemaa võtab ette reaalseid samme ette Eesti toiduainete blokeerimisel. Näiteks tühistab litsentsid. "Kui näiteks tühistatakse toiduainete litsentsid, on ekspordivõimalus null. Ma loodan, et nii hulluks asi ei lähe," ütles ta.

A. Le Coqi eksport Venemaale on minimaalne. Ettevõte juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul läheb kogu ekspordist umbes 1 protsent Venemaale, suuremates jaemüügikettides müüdav A. Le Coqi Premium pole seal hinna mõttes konkurentsivõimeline ning mahud pole suured, mistõttu märkimisväärset kahju ettevõte ei kannata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing