Euro peal ja dollar all

Tõnis Arnover 09. mai 2007, 00:00

Kui euro 1999. aastal käibele tuli, oli selle kurss 1,1789 dollarit. Möödunud nädalal kerkis euro kurss 1,3682 dollarile.

Euro ja dollar on nagu Vestmann ja Piibeleht - kord on üks peal ja teine all, siis jälle vastupidi. Pärast euro käibele tulekut hakkas see tasapisi odavnema ja muutus isegi dollarist nõrgemaks ehk langes alla nn psühholoogilise piiri. Uus raha oli finantsturgudel ebakindlam kui Saksa mark ja Euroopa majandus, mis oli suures osas reformimata. Nii et nõrgast eurost oli esialgu Euroopale isegi kasu.

Nüüdseks on olukord muutunud. Euroopa majandusel läheb tänu ELi laienemisele ja tehtud reformidele hästi. Briti Economist lükkab ka ümber müüdi, nagu edestaks USA tööviljakuse kasv oluliselt ELi oma. Juba lähiajal peaksid osad vahetuma. Samal ajal on USA, kelle majanduskasvu on pikka aega üleval hoidnud eratarbimine, sattunud kinnisvaraturu languse tõttu raskustesse. Järjest rohkem maju pannakse sundmüüki, inimesed on võlalõksus ja tarbimispidu on läbi. Põhiküsimuseks on, kas see veab kogu majanduse langusse või ei.

Sõjaliselt on USA endiselt maailma ainuke üliriik, aga kas ka enam majanduslikult?

Mitu ökonomisti, nagu näiteks George Sorosi endine äripartner Jim Rogers, julgevad selles kahelda, viidates muu hulgas nõrgenevale dollarile.

Dollari tugevus ei ole üksnes uhkuse asi. Nagu ütlevad asjatundjad, võib dollari pikaajaline nõrgenemine õõnestada USA kui suurriigi positsiooni maailmas.

"Ükski suurriik ei saa oma mõju vähenemist vältida, kui tal pole piisavat rahalist jõudu," ütleb USA ajalooprofessor Paul Kennedy, kes on kirjutanud raamatu "Suurriikide tõus ja langus". Selge näide on Iraak, kuhu USA on oma sekkumise tõttu pidanud matma tohutuid summasid ja mis on vähendanud võimalusi tegelda muude globaalprobleemidega. Tänu sellele suurendavad nutikad hiinlased mitmes maailma osas oma mõju, tõdeb tuntud USA julgeolekuspetsialist Zbigniew Brzezinski.

Ehkki USA majandus on endiselt maailma suurim, on ta uuel sajandil pidanud mitmes vallas loovutama liidrikoha. USA ei ole enam maailma suurim eksportöör, vaid kõigepealt möödus temast Saksamaa ja eelmisel aastal ka Hiina. Lisaks võttis Hiina USA-lt suurima autotootja au. Maailma sajast suuremast firmast asub 59 Euroopas Liidus, mis on tõusnud maailma suurimaks kaubanduspiirkonnaks. Kui veel mõni aeg tagasi viis USA majanduse seisak langusse kogu maailmamajanduse, siis nüüd ei lase ei EL ega Hiina USA hädadest end eriti häirida.

Samamoodi on läinud dollariga. Vaevalt kaheksa aastat vana euro on käibel oleva sularaha hulgalt dollarist möödunud.

Analüütikud ütlevad, et dollari nõrgenemise peamine põhjus on turul valitsev ootus, et USA keskpank alustab tänavu taas intresside alandamist.

USAs on baasintress kerkinud 5,25 protsendile ja jäänud sinna püsima. Euroopas on see samal ajal 3,75%. Selle ootuse taga on arvestus, et USA mahajahtunud kinnisvaraturg võib tõmmata kogu majanduse suuremasse langusse, ja seda tahab keskpank loomulikult iga hinna eest vältida. Kerge ehmatuse põhjustas USA majanduse esimese kvartali loodetust palju väiksem majanduskasv. Tuntumad analüütikud siiski ei usu, et see võiks olla pikema majanduslanguse algus.

USA valitsus, mis on deklareerinud, et toetab tugeva dollari poliitikat, pole nõrga dollari teemal sõna võtnud. Loodetakse, et nõrk dollar tuleb kasuks ekspordile ja vähendab väliskaubanduse defitsiiti.

Euro tugevnemine peegeldab ELi majanduse ja eriti selle peamise vedaja Saksamaa majanduse head seisu. Saksa majanduse tugevuseks on eksport, aga selle sõltuvus USA turust on vähenenud, sest järjest suurem osa ekspordist läheb ELi uutesse riikidesse ning Aasiasse ja Venemaale. Just seepärast tugevas euros Euroopa eksporditööstusele veel ohtu ei nähta.

"Euro tugevnemine on talutav ja käib ühte sammu Euroopa majanduse toibumisega," ütles Euroopa tööandjate liidu juht Ernest-Antoine Seilliere. "Palju murettekitavam oleks dollari edasine nõrgenemine, eriti kui peamised valuutad jääksid sellega tihedalt seotuks."

Asjatundjad ütlesid, et dollar ei vasta oma väärtusele. Pärast 2000. aasta oktoobrit, kui dollar oli euro suhtes kõrgseisus, on USAs olnud inflatsioon 18% ja ELis 14,7%. See õigustaks dollari odavnemist 3-4%, aga mitte 39% võrra, nagu tegelikult on toimunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing