Kolmas laps pani i-le täpi

Inno Joonas 09. mai 2007, 00:00

Kolmas laps tuli meie perre loomulikult. Me abikaasaga mõlemad tundsime, et üks laps võiks meie peres veel kasvada ja pole vahet, on see poiss või tüdruk. Nüüd tunnen, et meie tütar on kui nooruse pikendus.

Mehena käisin muidugi mõttes läbi ka kõik materiaalsed võimalused. Mehed mõtlevad ju ikka alati ka rahalisale - kas ikka jaksab ja suudab lapsed üles kasvatada. Nii mehelik, kas pole?

Kolmas laps on tõeline pesamuna. Meie peres, kus ees juba kaks poissi, muutus see tüdrukutirts kõigi lemmikuks. Kõik küll tuletavad üksteisele pidevalt meelde: "Vaadake, et te Emmat ära ei hellita!" Samal ajal ise poputavad teda nii, kuidas jaksavad. Ega sellest pesamuna seisusest vist ei saa kuidagi üle ega ümber.

Omalt poolt tõi Emma meie mehisesse seltskonda juurde vastutustunnet ja hoolivust. Oli ju meie seas äkki patsidega tüdruk, kelle eest pidi seisma ja keda tuli õrnalt kohelda.

Tegelikult pole oluline, et peres kasvaks poisse ja tüdrukuid võrdselt ja selle poole pole mõtet palehigis ka püüelda. Samas tekib siiski teatav tasakaal, kui poiste kõrval kasvab ka tütarlaps. Väike õde kasvatab poisse õrnemaks ja õpetab neid naistega hellemalt ringi käima.

Mehena tahaksin, et meie lapsed ei kasvaks raudmeesteks, kes vaikselt valu kannatavad ja pisaraid ei näita. Arvan, et mees, kes kunagi ei nuta, pole tõeline mees. Ka meestel peavad olema tunded. Püüame teha nii, et meie peres kivist südamega mehi ei kasvaks.

Kolmanda lapse sünniga sain aru, et mul peavad olema laupäevad ja pühapäevad, mida ma veedan kodus perega. Väike laps on tõeline ületundide indikaator. Abimees, kes õhtuti koju jõudes vastu jookseb, kallistab ja tuletab meelde, et täna läks tööl jälle natuke pikalt. Homme tuleb siis teha nii, et jõuaksin aegsasti koju. See on hetk, kus hakkad üha täpsemalt oma aega planeerima.

Töö viib mind tihti kodunt eemale, mõnikord lausa kuuks ajaks. Need on kõige raskemad hetked. Siis me kallistame juba kodus nii kaua, et lennujaama jääks vaid hetk, kus väljud autost ja lehvitad. Et oleks vähem valus...

Lapsevanemana loodan oma lastega ühte sammu käia. Tahan olla alati nende kõrval, mitte neid pidevalt õpetada ja manitseda, vaid pigem toetada nende ideid ja mõtteid. Mulle meeldib põhimõte, et me ei tohiks lapsi kasvatada. Lapsed kasvavad turvalises elukeskkonnas ise. Täiskasvanu peab pigem aitama lapsel avastada omadusi ja oskusi, mis pakuvad talle rõõmu ja eneseteostust.

Me teeme palju asju koos. Armastame väga teatrit ja püüame parimad etendused kindlasti ära vaadata. Emma oli alla aasta vana, kui esimest korda Nukuteatris käisime. Emma oskab teatrietendust vaadata. Ta on harjunud ja teda ei kohuta ka mingid paugud ega valgusefektid.

Käime lastega koos loodust uurimas ja reisimas. Need on minule ja ka perele väga olulised hetked. Kus saavad kõik omavahel kokku. Saame rääkida ja oma mõtteid avaldada, nii et kõigil on üksteise jaoks palju aega.

Aitäh, Emma, et sa olemas oled!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:31
Otsi:

Ava täpsem otsing