Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rahutused Eestis, Läti hirmul

Harry Tuul 09. mai 2007, 00:00

Rahutused Eestis paiskasid Läti hirmu. Lätlaste hirm on arusaadav. Rahvaarvult ligi kaks korda suuremas riigis elab ligi neli korda rohkem peamiselt vene keelt kõnelevaid muulasi, kelle kogukonna isoleeritus on sügavam kui Eestis. Samalaadne sündmus viiks seega tugevamate, julmemate rahutusteni.

"Keegi ei soovi, et sama korduks siin," ütleb keskealine ametnikust lätlanna. "Õnneks seisab meie Aljoša teiselt pool jõge, mitte kesklinnas," sõnab mittetulundusühingu juht. "Mida me teeme sügisel oma keelereformiga?" kuulsin kolmandalt.

Pärast 1990. aastate alguses toimunud katset õhkida nõukogude sõdureile püstitatud mälestusmärki on monumendid rahule jäetud. Vastuolud pole kadunud. Viimati olid need tingitud 2004. aastal alanud haridusseadusega sätestatud keelereformist, mille kohaselt pidid vene koolid enamuses läti keelele üle minema. Siis kogunes Riia tänavaile protestiks 10 000-15 000 õpilast, lapsevanemat, pedagoogi.

Olukord on pingeline tänini. Selle tulemusel on tekkinud kaks Lätit ka lätlaste eneste seas. Ametlik ehk avalik ja tegelik. Ametlik Läti toetab Eestit. Seda on teinud nii välisminister kui ka peaminister. Samas on Leeduga võrreldes Läti avaldused olnud nõrgad. Leedu seim võttis kohe vastu Eestit toetava avalduse. Kümned inimesed piketeerisid Vene saatkonna ees ja tudengid plaanisid Balti keti taasloomist 9. mail.

Läti parlament ei suutnud Eestit toetavat avaldust vastu võtta, viidates "tehnilistele probleemidele", mille sisu oli tõik, et kõik saadikud ei toetanud seda. Ka parteiliidrid jäävad vaatamata toetusele vaoshoituks. Läti koalitsioonipartei Rahvaerakonna fraktsiooni juht Maris Kucinskis küll kinnitas, et Läti peab Eestile toetust avaldama, kuid lisas, et on raske hinnata, kui häirivad on mingid sümbolid avalikus ruumis. Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni juht Augusts Brigmanis rõhutas, et Tallinnas toimuv on Eesti siseasi, ja avaldas lootust, et Eestis juhtunu ei kordu Lätis. Radikaalidelt, nt Kremli-meelne europarlamendi liikmelt Tatjana Ždanokilt, kes käis Tallinnas "olukorda uurimas", õhkub ähvardust, ja see külvab hirmu.

Läti seimi spiiker Indulis Emsis väitis oma avalduses, et Eestil olnuks võimalus rahutusi vältida, kui oleks korraldatud dialoog ja välditud protsessi kiirendamist. Emsise sõnul peaks Läti Eesti kogemusest õppust võtma. Koos transpordiministri Ainars Šlesersiga moodustavad nad justkui sisekoori, kes eelkõige püüab uinutada hirmunud lätlasi.

Seega ei peaks kriitikat võtma Eesti võimude vastasena, vaid sissepoole suunatud rahustusena: "Rahu. Meie midagi sellist ei tee."

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing