Väljaelamiskunst läbi kirgedest pulbitseva flamenco

Muidugi ei tasuks loota, et tantsuõpetaja teeb sust paari kuuga Zorro südamedaami või Carmeni, kuid kui siht on silme ees, võib ühel kenal päeval mõni viikingi moodi eesti mees õhata: "Kuum oled sa, põhjamaine naine!"

Enne trenni minekut oleks hea flamenkost üht-teist teada, sest tegu on niivõrd spetsiifilise liikumisega. Oluline on iga pisidetail - kehahoiak, käte ja jalgade töö ning eelkõige rütmitaju.

"See on arendatav, karta ei maksa," julgustab tantsukooli Amargo juht Maria Rääk, kes ise flamenkot selle sünnimaal parimate pedagoogide käe all õppinud. Kuigi Andaluusias saavad lapsukesed tantsupisiku juba emapiimaga kaasa, on ka Hispaanias piirkondi, kus algajad rütmile ja liikumisele kohe pihta ei saa.

Igal juhul ei sea flamenko mingeid kehakaalulisi ega vanuselisi piiranguid. Suur osa tulgu hingest, nii et elukogemus on heale flamenkotantsijale pigem kasuks.

"Kindlasti ei tohi esimese paari kuu järgi otsustada. Esimesel aastal ei pruugigi veel suurt välja tulla," ütleb Maria Rääk.

Flamenko rütmimaailm on hästi põnev ning seetõttu kulub just rütmitaju treenimisele kõvasti aega. Kui kõik muu on flamenkotantsu juures andestatav, siis muusikast välja tantsimine mitte.

Algajate tunnist suur osa läheb käte ja jalgade liikumise lihvimisele ning harjutustele õige kehahoiaku saamiseks. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et mis see randmeringide tegemine ära ei ole, kuid treeningu lõpuks oled päris võhmal. Koordinatsiooni saavutamine on esialgu nagu hiina keele õppimine, kuid kui viimaks peeglist näed, et käed ja jalad just nõutud suunas liiguvad, on tunne võimas.

Tunnist puududa pole hea, sest rühm liigub koos edasi ning pärast paarinädalast pausi võib juhtuda, et jääd imestunud pilgul vaid kõrvaltvaatajaks.

"Flamenko annab emotsionaalselt hästi palju. Ta hoiab lihased vormis, annab ilusa hoiaku, teeb graatsiliseks ja naiselikuks, avab temperamendi," loetleb Maria Rääk, kuid lisab, et kindlasti ei ole flamenkotrenn kaalu alandamiseks. Samuti pole tähtis omandatud materjali hulk, vaid see, kuidas sa tantsid.

"Ühelgi flamenkotantsijal pole tüüpilisi kontoriroti probleeme ning üheski teises trennis pole nii ilusaid treeninguriideid," naerab müügijuht Terje (34), kes on flamenkot tantsinud viis aastat. "Flamenkotrenni probleemid kaasa ei tule. Pinged jooksevad välja ja vaim saab puhtaks."

Praegu juba ka esinemistrupi liige Maiu (24) ütleb, et tema valis flamenko, kuna see tundus talle särtsakam kui teised tantsud. Hiljem lisandus hispaania keel ja tänaseks on ta täielik Andaluusia fänn.

Finantsalal töötav Anu (34) näeb välja nagu ehtne hispaanlanna. Ta on treeninud kümme aastat ning nüüd on tal endal kaks väikest õpilasrühma. "Flamenko annab juurde eneseväljendusoskust ja enesekehtestamise võimet. Koordinatsioon läheb tunduvalt paremaks, naiselikkust tuleb juurde. Ja mehed näevad ka, et külmad eesti naised võivad tulised olla," naerab ta.

Kontsertmeister Lilian on flamenkot tantsinud alates 1998. aastast. "Mulle meeldib see muusika. Selle saatel saab end täiesti teisiti väljendada. Klassikalises muusikas nii põnevaid rütme pole."

Kuus aastat tantsinud raamatupidaja Helen (34) tunnistab, et trenn on karm. Puududa ei saa, sest muidu liigub grupp eest ära. Paar kuud ei käi ja ongi läbi. "Olen trennist leidnud mõnusaid tutvusi. Tööajalgi vahetame flamenkoalaseid e-kirju. Kui näed bussipeatuses kedagi äraoleval pilgul imelikke samme tegemas, on ta üks meist. Võlub muusika ja emotsionaalne tants," loetleb ta.

Jurist Agnes (31) tõdeb, et tänu flamenkole ta psühhoterapeuti ei vaja. "Flamenkos on näiteks matusetants. Sa ei pea olema positiivne ega negatiivne, see on osa elust. Sul tuleb tantsides end väljendada, liikumisele sõna taha panna. Otsida üles oma tunded," avab ta flamenko olemust.

Flamenkotundides osalemise eest tuleb kuus maksta 450-500 krooni. Nädalas on sel juhul kaks 60minutilist tundi.

Harrastajal kuluvad kingad paari aastaga. Hea king peab neli-viis aastat vastu. Keskmiselt maksab kingapaar 1000 krooni.

Treeninguriietuse hind on seinast seina. Ise õmmeldes saab hakkama 500 krooniga, kuid on võimalik tellida Hispaaniast kordi kallimaid riideid.

Kastanjetid maksavad 1000 krooni. Hispaaniast suveniiripoest ostetud kastanjetid võiksidki suveniiride riiulile jääda, sest nendega pole trennis miskit peale hakata.

Lehvik maksab keskmiselt 300 krooni, kuid neid kulub üksjagu. Suur sall maksab 1000-1500 krooni, kuid võib ka ise õmmelda.

Fännidel kulub kindlasti ka flamenkomuusikale ja tantsu-DVDdele omajagu. Nagu ka seltsielule, reisidele ja treeninglaagritele.

Allikas: Maria Rääk

Fotod: Andras Kralla, Indrek arula, Allan Alajaan