Euroopa Komisjon lõikas karmi käega saastekvoote

Sten-Aleks Pihlak 10. mai 2007, 00:00

Heitkogustega kauplemine on populaarne äri, mis seisneb selles, et riigid saavad müüa kasutamata jäänud süsinikdioksiidiühendite kvoote riikidele, kes on oma limiidi ületanud.

Viimasel heitkoguste jaotamisel 2005.-2007. aastaks osutusid kogused liiga suureks, sest järelmüügil on tonni hind praeguseks langenud 30 eurolt poolele eurole.

Euroopa Komisjon tahab kärpida kõige enam Baltimaade heitkoguseid. Suurbritannia kvoodid jäävad näiteks puutumata.

Eesti saastekvoodist ligi 90 protsenti omavale Eesti Energiale ei ole kindlasti tegu rõõmu-uudisega. "Siiani on lõikeid tehtud kõigile ja ootasime seda. Aga et see tuli 50 protsendi ulatuses, oli küll pisut ebameeldiv üllatus," rääkis Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste, kes nii suurt kärbet kindlasti õigeks ei pea.

Meriste väitel avaldavad liikmesriigid otsuse vastu rahulolematust seetõttu, et uue jaotuskava koostamisel 2008.-2012. aastaks on võetud aluseks peaasjalikult 2005. aasta tegeliku õhkupaisatud heitkoguste määr.

"Liikmesriikidele ei sobi see, et käitutakse nagu kunagi koolis: kui klass korda rikkus, tõmbas õpetaja joonlauaga kõigile," võttis nurina kokku Meriste.

Ettevõtjate eest seisva keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialisti Reet Pruuli sõnul pole nemad veel relvi nurka visanud. "Meie juristid uurivad praegu, mida see kõik tähendab, ning otsime võimalusi, kas ja kuidas oleks jalga võimalik veel ukse vahele saada," ütles Pruul, kelle sõnul nii suur kärbe kindlasti vajalik pole.

Pruul leidis, et Euroopa Komisjon ei mõista põlevkivienergia efektiivsust ega selle antavat sõltumatust.

Pruuli sõnul polnud nendel otsuste tegemisel mingit sõnaõigust. "Kaitsma meid igatahes ei kutsutud ja samuti polnud meid juures, kui otsused tehti."

Eesti Energia teenis möödunud aastal süsinikdioksiidikvoodi müügiga lõviosa oma kasumist. Mida tähendaks Eesti Energiale see, kui kärped jääksidki nii suureks? "Tuleks hakata tegema muutusi, et tootmine oleks vähem CO2-mahukas, ja jätkata ka süsinikuvabade energiaallikatega, nagu tuul või biomass," lausus Meriste.

Süsinikdioksiidivabade energiaallikate eelise üle tundis rõõmu ka OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus, kes kavandab Hiiumaa lähedale merre hiigeltuuleparki. "Kindlasti motiveerib see kasutusele võtma taastuvaid energiaallikaid," oli Kruus kindel.

Kas Euroopa Komisjon suudab oma kavandatud kärped läbi suruda, peaks selguma sügiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing