Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Inflatsiooniga läheneme ELile

Jüri Mõis 10. mai 2007, 00:00

Klassikaliselt on inflatsiooni taga kõrge hinnatase. Soomes on kõrged hinnad, Egiptuses madalad. Et Aadamal ja Eeval polnud mingit vara, kas saame teha järelduse, et maailma loomisest tänapäevani on olnud Egiptuse majandus edukam? Kas Eesti soovib saada Soome või Egiptuse sarnaseks? Kui soovida edukas olla, tuleb kodumaal hinna- ja palgatase üles ajada, et olla ostujõulisem kui egiptlane, jaapanlane või jänki. Miks on Eesti analüütikute silmis laiduväärne, kui me ülejäänud maailmaga võrreldes paremini elama hakkame?

Eesti kroon pole devalveerunud. Vastupidi, näiteks Rootsi krooniga võrreldes on Eesti kroon 1992. aastaga võrreldes 20% tugevnenud. Enne euro kasutuselevõttu jõudis Eesti kroon 20% tugevneda ka Soome marga suhtes. Maailmakaubad, nagu kokakoola, Colgate'i hambapasta või sõiduautod maksavad Eestis samapalju kui 1992. aastal.

Teenuste hinnatõusu tuleks aga rohkem vaadata teisest otsast: teenuse tarbija suurem kulu on teenindaja suurem tulu. Teenuseid tarbivad meil olulises osas välismaalased ja et hinnad on palju tõusnud, on teenuste eksport olnud väga edukas, võimaldades kiiret palkade (ehk elatustaseme) tõusu.

Statistilised inflatsiooninäitajad (tänu euroga jäigalt seotud kroonile) peegeldavad kõige rohkem eurotsooni elanike elatustasemele järelejõudmise kiirust. Ma ei usu, et odav elu võiks olla euroopalik eesmärk. Mõnel mahajääjal võib olla oma odavuse reklaamimine vaid ajutine müüginipp.

Kas Mõisaküla linn võiks uhkustada Otepää ees: meil maksab lõunasöök 30 krooni, aga Otepääl ligemale 100 krooni? Seega oleks justkui Otepääl olnud iseseisvuse algusest kolm korda kõrgem inflatsioon kui Mõisakülas. Kas tänase korralikult majandatud ja edasi liikuva Otepää elanikud viitsiksid kuulata juttu, et linna areng pole jätkusuutlik, sest linn on üle kuumenenud?

Et jooksevkonto on enneolematus defitsiidis ja seda on saanud katta ainult väljastpoolt valda tulnud investeeringutega? Ja parim, millele nad saavad loota, on pehme maandumine? Makroökonoomika seisukohalt on Eesti justkui ELi Otepää. Makroanalüütika viib eksitusse, kui tema meetoditega analüüsida üksikut kodumajapidamist, tänavat, muud tillukest osa majandusruumist, nagu Eesti ELi sees.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing