Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Õlle hind näitab krooni kurssi

Janis Springis 10. mai 2007, 00:00

Balti riikide raha väärtuse võimalik langetamine on sattunud nii kohaliku kui välisajakirjanduse luubi alla. Kohalike ekspertide hinnangul on Eesti krooni devalveerimine tegelikust elust nii kauge teema, et sellest ei tohiks rääkidagi. Kuigi just ratsionaalne analüüs aitab kõige paremini selgitada, miks tekitaks devalveerimine meie oludes isegi majanduse jahtumise korral rohkem probleeme kui lahendusi, mistõttu ei oleks see otstarbekas samm.

Eelkõige toetab devalveerimine kohaliku ettevõtja konkurentsivõimet. Raha väärtuse alanemisest võidavad laenuvõtjad, kaotavad aga laenuandjad. Devalveerimine aitab hoida kontrolli all nominaalpalka, vähendades samal ajal reaalpalka.

Üks Balti riikide majanduse iseloomulikke tunnuseid on väliskaubanduse defitsiit, mis võib tähendada, et raha väärtus on üle hinnatud ning aeg on küps selle väärtuse alandamiseks. Impordi suure ülekaalu taga on nähtud just Balti riikide valuutade üleväärtustamist.

Kaubanduse puudujääk on normaalne nähtus: riik laenab väljast raha, et osta kaupu väljast. Ülehinnatud valuuta on üks võimalik, kuid mitte ainus põhjus. Kas on veel tegureid devalveerimise kasuks? Teadaolevalt pole Eesti eksportijatel praegu probleeme kasumlikkuse ega konkurentsivõimega.

Devalveerimine ei pruugi eksportijatele üleüldse võluvitsana mõjuda, kuna üsna paljud neist sõltuvad ise välismaisest toodangust, kas või kütusest.

Samuti pole mõistlik devalveerida krooni laenuvõtjate olukorra leevendamiseks ja võlausaldajate kahjustamiseks, see õõnestaks tõsiselt riigi finantssüsteemi usaldusväärsust. Usalduse kadumine võib põhjustada spekulatiivseid rünnakuid krooni vastu ja kapitali väljavoolu.

Tööjõuturg on samuti piisavalt paindlik ja avatud, mis lubab arvata, et eksportijatele odavamate töökäte võimaldamiseks pole vaja äärmuslikke meetodeid.

Kindlasti ei ole teatud tagasilöögid tulevikus välistatud. Välismaalt tarbimiseks ja investeeringuteks laenatud raha tuleb ühel päeval tagasi maksta. Siinkohal eeldatakse tavaliselt, et laenamine käib kroonides, kuid tegelikkuses laenavad Eesti ettevõtted ja erisikud enamasti eurodes. Välismaised võlausaldajad on välistanud valuutariski ja laenusaajad rõõmustavad madalamate intresside üle.

Välistamaks stsenaariumi, et usaldus riigi raha vastu kaob, tuleb tõsta majanduse konkurentsitaset ja tootlikkust. Ettevõtted peavad looma tooteid, mille müügist teenitud raha saab kasutada võlgade tasumiseks. Igavesti laenata on võimatu, kuna laenuusaldajad hakkavad kahtlema, kas nad midagi tagasi ka saavad.

Lihtsakoelist tõestust krooni tegeliku väärtuse kohta võib leida ka argipäevas. Me kõik teame, et soomlased käivad Eestist õlut ostmas, kuna siin on see odavam. Seni, kuni eestlaste jaoks pole odavam osta õlut Soomest, ei saa kroon üle hinnatud olla. Kui kohalikud hinnad sunnivad õllesõpru juba üle lahe osturetkele sõitma, on põhjust karta krooni väärtuse ülehindamist ja spekulatsioone krooni vastu.

Ei maksa unustada, et erinevalt füüsikast on majandus "pehme" teadus, kus võimalike sündmuste ennustamine ei tähenda veel nende ilmnemist tegelikkuses. Majanduses sõltub lõpptulemus inimeste käitumisest, mis on sageli, isegi enamasti, ajendatud emotsioonidest. Nii võibki ennustus inimeste käitumise kohta mõjutada seda, kuidas rahvas lõpuks käitub. Nii võib devalveerimise ennustus tekitada paanikat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing